Uhistehaiguste esmane ennetamine
Testi abil saab eristada dementsuse raskusastmeid kerge, keskmine, raske vt lisa 1. Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule?
Tänapäeval on laialdaselt aktsepteeritud, et vähktõbi tekib niinimetatud vähktõve juhtmutatsioonide järkjärgulise kuhjumise tagajärjel geenides, mis viivad muutunud rakkude massilise paljunemiseni ja organismi rakkude paljunemist kontrollivate mehhanismide häireteni.
Seega on vähktõbi algpõhjustelt geenirikete haigus. Kuid mis neid geenimuutusi tekitab? Laias laastus on võimalik kasvajaid põhjustavad geenimuutused jagada kaheks: päritavad ja elu jooksul tekkivad.
Ennetamine – Vähiliit
Sageli on tegemist nende kombinatsiooniga. Pärilikkuse mõju kasvajate tekkes on selgelt näidatud kaksikutega tehtud uuringutes ja vähi eelsoodumust tekitavate geenide identifitseerimisega. Sealjuures on aga oluline märkida, et mitte pahaloomuline Uhistehaiguste esmane ennetamine ei ole pärilik, vaid pärilik on suurenenud eelsoodumus kasvajate tekkeks.
Inimeste geneetiline erinevus ehk pärilikkus mõjutab kasvajate tekke riske uuringute alusel ligikaudu 33 protsenti. Teisisõnu, kolmandik kasvajariskide erinevusest indiviidide vahel tuleneb pärilikust eelsoodumusest.
Sealjuures tuleneb suhteliselt väike osa sellest üksikute n-ö kõrge riski geenide mutatsioonidest. Suure kasvajariskiga geenide testimine on juba mõnda aega tavapraktika teatud eelkriteeriumite alusel, ent tulevikus, kui see enam nii palju ei maksa, tuleks testida kogu rahvastikku. Ülegenoomsed assotsiatsiooniuuringud näitavad järjest enam, et suur osa kasvajate pärilikust eelsoodumusest tuleneb erinevatest, korraga paljudes geenides esinevatest geenivariantidest, mis tähendab, et eelsoodumus on polügeenne.
Seda, kuivõrd erinevad inimeste haigestumisriskid kasvajate, aga ka mitme Uhistehaiguste esmane ennetamine haiguse puhul, saab hinnata nn polügeensete riskiskooride abil, mida aga alles hakatakse tervishoius kasutusele võtma. Polügeensetel riskiskooridel põhinevad geenitestid aitavad täpsustada eri haiguste geneetilisi eelsoodumusi ja võimaldavad rakendada täpsemaid haiguste ennetuse ja varase avastamise meetmeid.
Välised faktorid ja tervisekäitumine Epidemioloogilistest uuringutest on ammu teada mõne kahjuliku keskkonnafaktori mõju, millest tuleks vähki haigestumise vältimiseks hoiduda. Tuntud on radioaktiivse kiirguse, ultraviolettkiirguse, teatud keemiliste ühendite, tubakatoodete, alkoholi, mõnede viiruste inimese papilloomiviirus ehk HPV, hepatiidiviirused jt vähiriski suurendav toime; osa neist faktoritest suurendab haigestumisriski sealjuures märkimisväärselt.
Keskkonnafaktorite kõrval on tähtis roll tervisekäitumisel, mis võib omakorda riske kasvatada, näiteks liigne päevitamine, solaariumis käimine, suitsetamine, Haigus, kui liigesed Lomit tarvitamine, ülekaal, vähene kehaline aktiivsus, ebatervislik dieet.
Hiljutises uuringus sai kinnitust menopausi hormoonasendusravi rinnavähiriski suurendav toime naistel, mida peab vastava ravi puhul kindlasti arvestama. Inimese papilloomiviirusest tingitud vähki on võimalik ära hoida end selle haiguse vastu vaktsineerides, samuti on võimalik end vaktsineerida A- ja B-hepatiidi vastu, mis on maksavähi riskifaktor.
Geenide juhuslikud rikked Kõik ei ole aga paraku nii lihtne. Praeguses kasvajate tekke käsitluses on jõutud teooriani, et peale päriliku eelsoodumuse ja keskkonnafaktorite leidub ka kolmas põhjus: juhuslikud, ilma otsese põhjuseta mutatsioonid, mis tekivad tavapärasel rakkude jagunemisel pärilikkusaine DNA replikatsioonivigade näol.
Seda on nimetatud ka halvaks õnneks. See protsess on rakkude jagunemise alus, seega on tegemist vigadega rakkude jagunemisel. Uuringud on näidanud, et iga kord, kui inimese normaalne tüvirakk paljuneb, tekib keskmiselt kolm mutatsiooni. Piltlikult öeldes, kui masin töötab, siis ta kulub ja tekivad juhuslikud rikked.
Seda kontseptsiooni tõestavad ka uuringud, mis hindavad eri organite vähiriski ja rakkude jagunemiste arvu suhet; loommudelites on leitud paljude kasvajate korral seos normaalsete rakkude paljunemise arvu ja vähiriski vahel.
Nende uuringute tulemused on kooskõlas ka andmetega epidemioloogilistest uuringutest, mis on analüüsinud keskkonnafaktorite, tervisekäitumise ja pärilikkusega seotud potentsiaalselt välditavate vähiliikide osakaalu. Sealjuures on tekkepõhjuste mõju eri kasvajatüüpide puhul väga erinev.
Siiski ei tähenda juhuslikud replikatsioonivead, et vähktõve ennetus oleks neil juhtudel kasutu.
- Kreemid liigeste anesteesia jaoks
- Keskkonnatervis Rahvatervis Sotsiaalministeerium vastutab rahvatervise poliitika kujundamise ja juhtimise eest.
- Мать моей ма-тери, моя ба-буш-ка, - медленно произнес Бенджи, - родилась в Аф-ри-ке.
- Rahvatervis | Sotsiaalministeerium
- Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele - Ravijuhend
- Terapeutilised antikehad immuunhaiguste ja muude haiguste ravis | Terapeutilised antikehad
- Mida juua, kui liigesed valus
Mida saaksime teha? Just vähi tekkepõhjuste mõistmine võimaldab mõtestada ja rakendada vähivastaseid meetmeid. Vähktõve tekke vältimine ehk primaarne preventsioon on parim ja mõneti lihtsaim võimalus vähendada vähisurmade arvu.
Väga suur osa kasvajaid on välditavad. Ühendkuningriikide vähivastane organisatsioon Cancer Research UK hindab, et neli kümnest pahaloomulisest kasvajast on välditavad, tuues välja peamiste faktoritena tubaka ja ülekaalu või rasvtõve. Hiljuti avaldatud ulatuslikus uuringus Kanada inimestega selgus, et ligikaudu kolmandik vähijuhtusid on seotud välditavate riskifaktoritega.
Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit.
Kanada andmetel on peamisteks välditavateks vähktõve põhjusteks tubaka tarvitamine, vähene kehaline aktiivsus ja ülekaal, oma osa on ka alkoholil, ebatervislikul dieedil, ultraviolettkiirgusel ja mõnedel viiruslikel infektsioonidel. Uurijad järeldasid, et Kanadas oleks võimalik igal aastal vältida 11 vähijuhtu, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise, ja juhtu, kui inimesed säilitaksid tervisliku kehakaalu.
Kui suitsetamise vähki tekitav toime on teada ammu ja sellega on ka palju tegeletud, siis rasvtõve kohta öeldakse nüüd, et see on uus suitsetamine.
Tugev teaduslik seos rasvtõve ja kasvajate tekkeriski vahel on leitud söögitoru- mao- käär- ja pärasoole- sapiteede, kõhunäärme- rinnanäärme- emakakeha- munasarjade ja neeruvähi, aga ka müeloomtõve korral.
Piisavalt pole inimesed teadvustanud ka alkoholi ja kasvajate tekke seost. Ühendriikides korraldatud küsitlus näitas, et 70 protsenti ameeriklasi ei teadvustanud alkoholi kasvajate riskifaktorina. Hiljutine uuring võrdles alkoholi ja suitsetamise riske kasvajate tekkele ning tõi välja, et pudel veini nädalas võrdub kasvajate riski suurenemise poolest naistel kümne ja meestel viie sigaretiga nädalas. Praeguseks kogutud andmed on teadlased viinud seisukohale, et tervisele täielikult ohutut alkoholikogust ei ole olemas, vägijookide tervisekasust rääkimata.
Hoidke polve paistes Tervishoiuorganisatsioon on alkoholi paigutanud vähki tekitavate ainete hulka. Ameerika Kliinilise Onkoloogia Selts edastas Kui te ei tarvita alkoholi, Uhistehaiguste esmane ennetamine sellega ka alustage! Uuringud on aga näidanud, et inimestel, kes söövad punast ja töödeldud liha neli või rohkem korda Uhistehaiguste esmane ennetamine, on suurem jämesoolevähi risk kui neil, kes söövad liha vähem kui kaks korda nädalas.
Päikese ultraviolettkiirgus on nii nahavähi kui ka naha melanoomi tekke peamine põhjus. Liigne ultraviolettkiirgus põhjustab geneetilisi muutusi ja mõjutab naha immuunsüsteemi, pärssides meie keha võimet ebanormaalsetest rakkudest jagu saada. Kumulatiivne päikesekahjustuse risk, aga ka korduv tugev päikesepõletus võib viia pahaloomuliste kasvajate tekkeni.
Eestis on melanoomi diagnoosimine viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud. Mõnikord põhjustab vaimsete võimete langust raske neeru- või maksapuudulikkus, kilpnäärme alatalitlus, peaaju kasvaja või ajutrauma.
Kui arstil tekib mäluhäirega inimese läbivaatamisel kahtlus eelnimetatud haiguste suhtes, saab ta teha vajalikud testid ja uuringud nende haiguste välistamiseks. Alzheimeri tõve diagnoosi ei saa kindlaks teha vereanalüüsiga. Ajumahu vähenemist võib näha peaaju uuringul. Uhistehaiguste esmane ennetamine rahvastiku vananemisega kasvab Alzheimeri tõppe haigestumise sagedus.
Seetõttu on oluline ühiskonna teadlikkust sellest haigusest suurendada. Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu, mistõttu on oluline võimalikult varakult arstile pöörduda. Patsiendijuhend, mida Uhistehaiguste esmane ennetamine loete, on mõeldud Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele, aga ka kõigile teistele huvilistele.
Juhendi eesmärk on aidata Alzheimeri tõvega inimestel ja nende lähedastel mõista haiguse olemust, diagnoosimist ja ravi ning leida tekkivate probleemide korral sobivaid lahendusi. Terviklikumad teadmised võimaldavad haigust varem ära tunda ning patsiente paremini mõista ja aidata.
Atsetüülkoliin — virgatsaine, mis peab ajus sidet närvirakkude vahel. Alzheimeri tõbi põhjustab ajus atsetüülkoliini nappust. Dementsus — mälu, vaimsete võimete ja igapäevategevustega toimetuleku süvenev halvenemine määrani, kus inimene vajab kõrvalist abi. Eestkoste — õigussuhe, kus kohus määrab eestkostja piiratud teovõimega inimese eestkostetava isiklike ja varaliste õiguste kaitseks ja eestkostetava eest seadusest tulenevate ja kohtu poolt määratud konkreetsete tegude tegemiseks.
Language switcher
Glutamaat — virgatsaine, mis peab ajus sidet närvirakkude vahel. Alzheimeri tõbi põhjustab liigset glutamaadi vabanemist. Peamine hooldaja ingl primary caregiver — patsiendi lähedane või muu patsiendi heaolu eest vastutav inimene. Teovõime — võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime olemasolu eeldab, et inimene saab adekvaatselt aru oma tegude tähendusest.
Vaimse seisundi lühiuuring — dementsuse diagnoosiks ja haiguse raskusastme hindamiseks kasutatav sõeltest. Pange tähele! Mälu ja õpitud oskuste halvenemisel pöörduge perearsti poole. Kui märkate neid muutuseid oma lähedasel, aidake tal minna perearsti vastuvõtule.
Kasvajamarkerid ei võimalda avastada varakult kasvajaid.
Olge temaga kaasas, et vajadusel aidata muutusi kirjeldada. Perearsti juurde pöörduge kiiresti siis, kui probleemid on tekkinud järsku ja süvenevad päevade, nädalate või kuudega.
Mäluhäire põhjuste selgitamiseks tehakse teste ja vereproove, samuti kompuuter- või magnetresonantstomograafilisi uuringuid. Alzheimeri tõve diagnoosimisel alustatakse raviga, mis aitab igapäevategevusteks vajalikke oskusi säilitada ja aeglustab mäluhäirete süvenemist.
Ravimitega ei ole võimalik haigust välja ravida. Meelepetete nt viirastuste nägemisemeeleolu kõikumiste, hirmuhoogude, agressiivse käitumise puhul pöörduge abi saamiseks perearsti või psühhiaatri poole.
Alzheimeri tõvega inimestel esineb sageli psüühika- ja käitumishäireid. Need võivad haigusega kaasneda, kuid nende põhjus võib olla ka teiste kaasuvate haiguste ebapiisav ravi.
Immuunrakkudel ja tsütokiinidel on keskne roll immuunhaiguste patogeneesis. Seetõttu on neile suunatud terapeutiliste antikehade kasutamine immuunhaiguste ravis olnud tulemuslik. Heaks näiteks on TNF-α funktsiooni blokeerivad antikehad põletikuliste soolehaiguste ja reumatoidartriidi ravis, andes häid ravitulemusi ja olles ka suurimate müüginumbritega terapeutilised antikehad. TNF-α on sihtmärgiks neljale registreeritud terapeutilisele antikehale, milledeks on kimäärne antikeha Infliximabinimese antikehad saaduna faagkuva meetodil Adalimumab või transgeenses hiires Golimumab ning humaniseeritud ja pegüleeritud Fab fragment Certolizumab pegol.
Käitumishäired halvendavad oluliselt igapäevaeluga toimetulekut. Mälu- ja käitumishäired muudavad keeruliseks suhted pereliikmetega ja lähedastega ning raskendavad igapäevaseid asjaajamisi. Mäluhäirega inimesel peaks olema lähedane, kes saab teda aidata igapäevatoimingute juures ja ka juriidiliste küsimuste lahendamisel.
Raha- omandi- ja varaküsimused peaksid olema kokku lepitud juba siis, kui Alzheimeri tõvega inimene on veel otsustusvõimeline. Alzheimeri tõbi mõjutab mälu, ruumitaju, orienteerumist, mõtlemise kiirust ja reageerimisvõimet.
Maailm on muutunud, vähk on paraku endine AstraZeneca Vähihaiguse ennetamise ja varase avastamise võimalused Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Sellest järeldub, et toitudes täisväärtuslikult ning tasakaalustatult ja järgides tervisliku eluviisi reegleid, on võimalik alandada oma vähiriski.
Seetõttu muutub autojuhtimine keerukamaks ja liiklusohutuse tagamiseks piiratakse Alzheimeri tõbe põdeva inimese sõiduõigust. Alzheimeri tõvega inimesel võib kriitikameel oma võimete suhtes väheneda. Jälgige Alzheimeri tõbe põdeva inimese oskust autot juhtida ja majapidamismasinaid käsitseda. Kui ta ei saa Uhistehaiguste esmane ennetamine teha ohutult, tuleb nendest tegevustest loobuda.
Alzheimeri tõbi on raske ja süvenev haigus ning haige eest hoolitsemine polveliigese haiged füüsiliselt ja emotsionaalselt lähedasi.
Läbipõlemist aitab vähendada või ära hoida haiguse eripäradest aru saamine ning toimetuleku õppimine uues olukorras. Abi saamiseks soovitame pöörduda kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi poole. Viited kasulikule lugemismaterjalile leiate juhendi lõpust. Põhjused Alzheimeri tõve tekkepõhjused ei ole siiani päris selged. Varase algusega Alzheimeri tõbi avaldub enne Kui teil on Alzheimeri tõvega sugulasi ja on küsimusi haiguse pärilikkuse kohta, on soovitatav konsulteerida geneetikuga Hilise algusega Alzheimeri tõbe esineb varasest Alzheimerist palju sagedamini.
Ei ole täpselt teada, miks mõnel inimesel kujuneb Alzheimeri tõbi, kuid mõnel jääb Uhistehaiguste esmane ennetamine elu lõpuni selgeks. Oma rolli mängivad tõenäoliselt nii geneetilised ja keskkondlikud tegurid kui ka elustiil. Kõige kindlam teadaolev riskitegur on vanus.
Haiguse tekkimist soodustavate riskidena on välja toodud veel suitsetamist ja keskeas depressiooni põdemist.
On teada, et mõõdukas kehaline aktiivsus, tervislik toitumine ja suhtlemine mõjuvad nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele hästi, kuid need ei kaitse Alzheimeri tõve kujunemise eest. Alzheimeri tõvele iseloomulikud muutused tekivad ajukoes juba aastakümneid enne haigusnähtude avaldumist. Ajukoes ladestunud ebanormaalsed valgud amüloid- ja tauvalgud häirivad närvirakkude tööd, mis viib lõpuks närvikoe kärbumiseni ehk atroofiani. Haigusnähud Mälu halvenemine on Alzheimeri tõve sagedaseim esimene tunnus.
Esialgu võib olla raske seda eristada normaalse vananemisega seotud mälu halvenemisest nt raskused nimede ja nägude meenutamisel. Haigestumisel hakatakse unustama pisiasju: kaotatakse võtmeid ja dokumente, kodust väljudes unustatakse uks lukustamata, toitu valmistades jääb pott pliidile või gaasikraan lahti, juba ammustest aegadest osatud toiduretseptid lähevad valmistamisel sassi ning toidu maitse ei ole endine, majapidamisega seotud parandused ei õnnestu jne vt joonis 1.
Kõrgema haridustasemega ja vaimse töö tegijatel võivad esimesed haigusnähud avalduda hiljem, kuna nende aju tuleb muutustega kauem toime. Haiguse avaldumine on igal inimesel individuaalne. Mõnel võib haiguse varases järgus olla raskusi sõnade leidmisega, nägude ja esemete äratundmisega, tuttavas kohas õige tee leidmisega, arutlusvõimega ja otsuste tegemisega ning mäluhäire võib avalduda hiljem. Joonis 1. Alzheimeri tõvega seotud muutused Haigusnähtude tõsiduse järgi võib haiguse kulu jagada perioodideks: haiguse algul esineb kerge dementsus, edasi areneb mõõdukas mäluhäire ning haiguse hilisel perioodil on tegemist raske dementsusega vt lisa 1.
Haiguse alguses märkavad inimesed sageli oma probleeme ka ise. Sellel perioodil võib inimene oma seisundist aru saada, ta võib ise abi otsida ja enamiku oma igapäevatoimingutega hakkama saada. See periood peaks olema haiguse diagnoosimiseks parim aeg. Mäluhäire ja unustamise süvenemisel räägitakse pidevalt sama juttu, küsitakse samu küsimusi korduvalt, unustatakse vastused küsimustele, unustatakse tähtpäevi, oma lubadusi ja kohustusi näiteks arvete maksmine.
Poodi minnes unustatakse vajalikud asjad ostmata. Võib juhtuda, et inimene hakkab rahaga hooletult ümber käima ja ostab mittevajalikke asju vajalike asemel. Koduste tööde tegemise oskus väheneb ja tööd võtavad kauem aega näiteks toidu valmistamine, koristamine, parandus- ja ehitustööde tegemine, pesu pesemine muutuvad keerulisemaks, käsitöö kvaliteet halveneb ning tehtu muutub järk-järgult lihtsamaks. Ei suudeta uusi tegevusi ära õppida nt uue telefoni kasutamine, uue ukseluku Uhistehaiguste esmane ennetamine jne.
Sageli tekib ükskõiksus ja huvipuudus, ei koristata kodu ega käida sõpradel külas. Väheneb enese eest hoolitsemine — varem sätitud soeng ja maitsekalt valitud riietus muutub järjest lohakamaks. Võib juhtuda, et inimene üritab esialgu oma probleeme teiste eest varjata. Haiguse arenedes vähenevad kriitika ja tähelepanuvõime veelgi ning mäluhäire on oluliselt rohkem väljendunud. Alzheimeri tõvega inimesed unustavad ära kuupäeva, nädalapäeva ja aasta, unustavad ära oma aadressi ja koha, kus nad parasjagu asuvad.
Enamasti haiged ei märka enda ümber Uhistehaiguste esmane ennetamine endaga toimuvaid muutusi, kuigi vahel võib olla ka selgemaid hetki, kus arusaamine on parem. Tekivad raskused tuttavate inimeste, esemete ja kohtade äratundmisega. Eksitakse ära tuttavates kohtades.
Uute olukordadega hakkamasaamine halveneb, tekib ärevus. Igapäevaste tegevustega toimetulek muutub järjest keerulisemaks ja aeganõudvamaks nt arvete maksmine ja toimingud rahaga, söögi valmistamine, riietumine, söömine, tualetis käimine. Tekkida võivad psüühika- ja käitumishäired kahtlustamine, asjade peitmine, hõikumine, agressiivsus. Tasapisi väheneb lähedaste ära tundmise võime. Ööpäevarütm häirub, kujunevad unehäired. Sageli on inimene aktiivsem õhtuti ja öösiti, mil hõigub ja eksleb.
Haiguse hilises staadiumis on inimese kõnelemise ning kõnest arusaamise võime niivõrd kahjustunud, et ta ei suuda end väljendada ega ka teiste inimeste jutust aru saada.
Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus. Patsiendijuhendi eesmärgiks on tõsta Alzheimeri tõvega inimeste ja nende lähedaste teadlikkust seisundi põhjustest ning seisundiga toimetulekust. Sissejuhatus Paljud inimesed kogevad elu jooksul, et nende mälu ja tähelepanuvõime ei ole nii hea kui sooviks. Sageli on see mööduv nähtus, mis on kaasnenud stressi, ärevuse, depressiooni või vähese magamisega.
Seda olulisemaks muutub lähedaste mittesõnaline suhtlus — hääletoon, näoilme, žestid. Inimese kõik oskused kaovad ja ta ei oska enam voodist välja tulla, end riidesse panna, kõndida, tualetis käia ega süüa. Diagnoosimine Mälu ja vaimsete võimete ning varasemate oskuste halvenemisel on soovitatav esmalt pöörduda perearsti poole vt joonis 2.
Võimalusel tuleks haigel arsti juurde minna koos lähedasega, kes aitab muutusi kirjeldada kõrvalseisja pilguga, mis on abiks diagnoosi kinnitamisel.
Haige ise võib mõnda probleemi alahinnata või sellest rääkimise unustada. Arst võib paluda lähedasel täita küsimustiku patsiendi käitumise ja igapäevategevuste kohta viimase kuue kuu jooksul. Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule? Perearst hindab mäluhäiret Uhistehaiguste esmane ennetamine abil nt vaimse seisundi lühiuuringuga, ingl Mini Mental State Examination.
Testiga hinnatakse inimese orienteerumist ajas ja ruumis, samuti tähelepanu, mälu ning ülesanneteks vajalike tegevuste planeerimise oskust.