Uhine haigus ja nende ravi.

Kõrvaltoimetest tuleb kindlasti arstile teada anda ja seejärel otsustada, kas kasutada ravimit edasi või mitte. Haigel tuleks üritada toituda tervislikult ja mitmekülgselt ning süüa põhitoidukordade vahelisel ajal vahepalasid.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus – Riigi Teataja

Tööandja kohustused nakkushaiguste tõrjel Tööandja on kohustatud: 1 looma tööaladel, kus on nakkushaigusesse nakatumise oht, töötajatele võimalikult nakkusohutud tööolud; 2 tagama nakkusohutusnõuete täitmise töötamiskohal; 3 tagama käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi; 4 lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel; 5 vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel; 6 hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.

Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuded 1 Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse või diagnoosimise korral võib valdkonna eest vastutav minister Terviseameti ettepanekul moodustada haiguskoldes nakkusohu likvideerimiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamise juhtimiseks riikliku nakkustõrjekomisjoni või maavanem Terviseameti direktori ettepanekul maakonna nakkustõrjekomisjoni.

Nakkushaiguste leviku tõkestamine eriolukorra ajal Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks eriolukorra ajal rakendatakse hädaolukorra seadust.

Karantiini kehtestamine ja lõpetamine 1 Karantiin on inimeste, kaupade ja sõidukite liikumise ning teenuste osutamise piirang, mille kohaldamise eesmärk on vältida eriti ohtliku nakkushaiguse levikut haiguskoldest väljapoole. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine 1 Nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.

Depressiooni ravijuhis

Nakkusohtliku materjali käitlemine 1 Nakkusohtlik on materjal, mis sisaldab baktereid, viiruseid, mikroskoopilisi seeni, nakatatud rakukultuure, inimese endoparasiite või nakkushaigusi põhjustavaid muid bioloogiliselt aktiivseid tegureid. Nakkusohtliku materjali käitlemise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotlemine Terviseametilt 1 Käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud isik esitab nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa saamiseks Terviseametile järgmised andmed ja dokumendid: 1 avalduse, milles märgitakse taotleja nimi ning tegevuskoha asukoht ja aadress; 2 asutamisel oleva juriidilise isiku puhul asutamislepingu või -otsuse ja põhikirja või ühingulepingu ärakirjad; 3 füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtja nime, isikukoodi, elukoha ja ärinime; 4 uuringuteenuste loetelu, milleks tegevusluba taotletakse; 5 nakkusohtliku materjali uurimisega tegelevate töötajate kutsetunnistuste ärakirjad; 6 andmed labori ruumide, sisseseade ja tehnoloogia kohta; 7 andmed rakendatavate ohutusmeetmete kohta; 8 taotleja sidevahendite numbrid.

Tegevusloa väljaandmise otsustamine Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates hiljemalt ühe kuu jooksul.

Tegevusloa väljaandmine 1 Tegevusloa annab välja Terviseamet.

Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused Tegevusloas esitatakse: 1 tegevusloa omaja nimi ning tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul ka isikukood, elukoht ja ärinimi; 2 tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev; 3 uuringuteenuste loetelu. Tegevusloa väljaandmisest keeldumine 1 Tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja: 1 ei ole esitanud kõiki käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud dokumente või andmeid või kui taotluses on muid puudusi, mida taotleja ei ole käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2 ei vasta nakkusohtliku materjali käitlejale kehtestatud nõuetele; 3 esitab valeandmeid; 4 on pankrotis.

Pind HRuts reie ei anna test informatsiooni mäluhäire põhjuse kohta. Selleks on vaja lisauuringuid. Vereanalüüsi abil saab lisaks uurida, kas mäluprobleemi põhjuseks võib olla Uhine haigus ja nende ravi haigus nagu kilpnäärme alatalitlus, kehvveresus aneemiavitamiinide vaegus, nakkushaigus nt borrelioos, süüfilis, HIV jt.

Nimetatud haigusi korralikult ravides võivad mäluhäired suuremal või vähemal määral taanduda. Vajadusel suunab perearst patsiendi mäluhäiretega tegeleva spetsialisti vastuvõtule neuroloog, psühhiaater, geriaater. Alzheimeri tõve kahtlusega haigetele tehakse pea kuvamisuuring kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafiaet välistada teised ajuhaigused nt ajukasvaja, krooniline verevalum, vesipea. Kui diagnoos jääb ebaselgeks, võib arst suunata patsiendi neuropsühholoogilisele uuringule, mida teeb kliiniline psühholoog.

Uuringu käigus tehtud testid aitavad kindlaks teha erinevaid mäluhäirete tüüpe. Neuropsühholoogiline uuring annab häid tulemusi varase alguse ja kerge dementsussündroomiga patsientide puhul, hilisemas staadiumis haigete jaoks võivad testid olla liiga koormavad.

Joonis 2. Patsiendi koostöö eri valdkondade spetsialistidega Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu. Mida varem haigus avastatakse ja raviga alustatakse, seda kauem säilib haigel võime igapäevategevustega toime tulla. Nii jääb lähedastele ja abistajatele rohkem aega, et kohandada muutuvat elukorraldust ja läbi mõelda olulised küsimused, mis elu lõpu lähenedes paratamatult tekivad. Alzheimeri tõbi kulgeb aeglaselt süvenedes.

Haiguse hilis- staadium kujuneb välja keskmiselt viie kuni kümne aastaga.

Seda peetakse elu lõpu staadiumiks, mida ei ole võimalik ravida ja mida ei peeta eetiliseks pikendada erinevate meditsiiniliste protseduuridega. Alzheimeri tõve ennetamine Kuna haiguse tekkimise põhjused on ebaselged, siis ei saa tõbe ennetada.

Mitmekülgne tervislik toit, mõõdukas kehaline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus, vaimne töö ja harrastused nt teater, ristsõnade lahendamine, tantsimine, kalastamine, matkamine, reisimine, seenelkäik jne mõjuvad vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi ning aitavad vähendada Alzheimeri tõve tekkeriski.

Uuringutega pole tõestatud, et vitamiinide või toidulisandite tarvitamine aitaks haigust ennetada. Toitumine Alzheimeri tõve haigetel soovitatakse süüa mitmekülgset toitaineterikast toitu vt joonis 3. Nad ei pea järgima eridieeti.

The Great Gildersleeve: Leroy's Paper Route / Marjorie's Girlfriend Visits / Hiccups

Toidupüramiidilt on näha, millises koguses milliseid toiduaineid on soovitatav tarvitada. Joonis 3. Toidupüramiid Alzheimeri tõbe põdevaid haigeid ohustab tihti alakaal. Söömine võib ununeda ja näljatunnet ei märgata. Isu alandavad vähene kehaline aktiivsus, mõned ravimid, lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine.

Isutust võivad põhjustada ka võimetus toitu ära tunda, halvasti istuvad proteesid jm. Nii võidakse liigselt kõhnuda ja kaotada lihasmassi, mis omakorda suurendab kukkumise ja teistesse haigustesse haigestumise riski. Seega on soovitatav valgurikas toit ja alakaalu vältimine. Isu vähenemisel võib abi olla apteegis müüdavatest valgulisanditest valgupulbri või -joogi kujulsamuti sagedamini ja väiksemate portsjonite kaupa söömisest.

Põhinavigatsioon

Rõhutatakse ka piisava vedelikutarbimise tähtsust. Mõned Alzheimeri tõve haiged söövad liigselt just magusat. Haigel tuleks üritada toituda tervislikult ja mitmekülgselt ning süüa põhitoidukordade vahelisel ajal vahepalasid. Samas liigne toidu piiramine võib põhjustada inimeses ärevust ja pahameelt. Haiguse arenedes ei pruugi Alzheimeri tõvega haiged olla ühel päeval enam võimelised oskuste järk-järgulise kadumise tõttu ise toitu valmistama ja söögiriistu kasutama.

• Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus.
• Suitsetav patsient suunake spiromeetriale üksnes siis, kui tal esinevad KOK-ile viitavad sümptomid.

Siin aitaks haigele toidu valmis tegemine ja söömise meelde tuletamine. Veel parem oleks koos süüa.

Neelamishäirete puhul võib toidu vajadusel väiksemateks tükkideks lõigata või peenestada ning joogid paksendada. Ravi Mäluhäiretega inimeste ravivõimalused võib jagada kaheks: toetavad raviviisid ja ravi ravimitega vt joonis 4.

Mõlemal juhul on eesmärk haige ja tema lähedaste elukvaliteedi parandamine, omandatud oskuste taseme hoidmine ja igapäevaeluga hakkamasaamise võimalikult pikaajaline säilitamine samal tasemel. Joonis 4. Alzheimeri tõve ravi Toetavad raviviisid Alzheimeri tõve ravivõimaluste puhul rõhutatakse erinevate loominguliste tegevuste olulisust. Järjepidev suhtlemine ja tegevused aeglustavad kõne- tähelepanu- ja käitumishäirete süvenemist. Alzheimeri tõvega inimene mõtleb aeglasemalt ning ei pruugi keerulisemat juttu hästi mõista.

Vestlusel tuleks kannatust varuda ning mitte ärrituda tema korduvate küsimuste ning ebasobivate või lapsikute mõtteavalduste peale. Soovitatav on rääkida aeglasemalt ja lihtsate lausetega, vältida käskivat, kõrgendatud või ärrituvat hääletooni. Kerge ja mõõduka mäluhäirega haigetele soovitatakse mängude mängimist, lemmikloomade ja aiandusega tegelemist, kunsti- muusika- ja lõhnateraapiat, söögitegemist ja teisi aju aktiveerivaid toimetusi.

Mitmekülgne kehaline aktiivsus parandab kõnnikiirust, vastupidavust, lihasjõudu, tasakaalu ja meeleolu ning võimaldab igapäevategevustega paremini hakkama saada. Tuttava muusika kuulamine võib esile kutsuda meeldivaid mälestusi ja emotsioone ning mõjub seetõttu hästi meeleolule ja elukvaliteedile. Ei ole oluline, mis muusikat kuulata — kõige olulisem on, et see inimesele meeldiks!

Oluline on jätkata varasemate hobidega tegelemist. Kui inimene on varem pilli mänginud, tuleks sellega edasi tegeleda. See on hea viis aju stimuleerimiseks ning heaolu säilitamiseks. Ülalkirjeldatud tegevused on lihtsad ja sobivad nii haigetele kui ka nende lähedastele.

Ravimid Ravimid võivad aidata säilitada mälu ja pidurdada õpitud oskuste kadumist. Haigusest põhjustatud närvirakkude hukkumist ei ole ravimitega võimalik mõjutada.

Mälu toimimises on oluline roll atsetüülkoliinil, mis peab sidet närvirakkude vahel. Alzheimeri tõbi põhjustab ajus atsetüülkoliini puudust. Haiguse algstaadiumis alustatakse ravi tavaliselt donepesiiliga, mis pidurdab atsetüülkoliini lagundamist. Ravi alguses võib mõnikord esineda kõrvaltoimeid nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, pearinglus, kaalulangus, südame rütmi aeglustumine ja lühiajaline teadvusekadu.

Kõrvaltoimete vähendamiseks alustatakse ravi väiksema annusega ja tavaliselt esimese kuu jooksul kõrvaltoimed mööduvad.

Pärast seda saab ravimi annust suurendada. Toome mõned näiteid sageli esinevate haiguste tegelikest ravikuludest, mille arveid Eestis kunagi ravikindlustatud patsiendile ei esitata. Gripp Arvad, et mis üks gripp ikka maksab? Palavikule paratsetamooli, köhale kommi ja raviteed, nohu nuuskad lihtsalt välja? Mitte alati. Need gripipatsiendid olid haiglas paarist päevast kuni mitme nädalani.

Üldiselt maksab gripiravi paarisajast eurost kuni paari tuhande euroni ühe inimese kohta. Ent gripi ja selle tüsistuste ravimiseks on kulunud mullu isegi sadu tuhandeid eurosid ühe inimese kohta.

1. Kasi paisub parast kuunarnuki murdmist
2. Kate kuunarnuki haigused
3. Luu liigeste pohjused