Haiget liigeste maksa

Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik. Maksapuudulikkuse sümptomid Maksapuudulikkuse korral satub maksas toodetav bilirubiin kollakaspruun pigment, mis tekib erütrotsüütide punaste vereliblede lagunemisel vereringesse ja kudedesse, seetõttu patsiendi nahk, limaskestad ja silmamunad muutuvad kollaseks.

Patsientidel nõrgeneb immuunsus, nad tunnevad organismi üldist nõrkust. Hepatiidi sümptomid Kõik hepatiidi vormid A, B ja C avalduvad sarnaselt. A-hepatiidi algus on ootamatu, on kõrge palavik, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja hiljem tekib kollatõbi naha ja limaskestade kollasus, tume uriin, hele väljaheide. Tõsi, pärast kollasuse ilmnemist patsiendi enesetunne paraneb ja kollatõbi ei kesta kaua.

B-hepatiidi algus on järkjärguline, alguses väga suur üldine nõrkus, mõnikord väikeste liigeste valu. C-hepatiidi sümptomid on sarnased — iiveldus, nõrkus, kõhuvalud paremal pool, valu liigestes. Võib esineda naha, silmamunade kollasus, uriini tumedaks muutumine, hele väljaheide. Artroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine jäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. Liigesekulumus võib tekitada tugevaid valusid, kuid seda ei täheldata kõigi haigete puhul.

Muutused liigestes võivad tekkida alles aastate jooksul.

Esmalt häirib liigese väsimine, kuid seejärel hakkab inimene tundma valu, misjärel tekivad liigese funktsiooni piiratus ja deformatsioonid. Iseloomulike nähtudena ilmuvad kahjustunud liigestele kühmud ja sõlmed. Artroosi pole võimalik välja ravida.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata - Eesti Naine

Olulisim on profülaktika ja keha toonuses hoidmine. Juhul kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam liigselt koormata. Haigust aitab pidurdada glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui valuvastaseid ravimeid. Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja puusaliigese kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega.

ARTRIIDI ehk liigesepõletiku korral on tegu eeskätt liigese sisekesta põletikuga, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus või liigese funktsioonihäire. Enamik liigesepõletikke kulgeb väheste sümptomitega ja kroonilisena, haaratud võib olla üks või mitu liigest.

Tsirroosi sümptomid Alguses ei avaldu maksatsirroos peaaegu üldse. Üks tsirroosi sümptomeid on kollatõbi, mis näitab, et algab kriitiline faas. On vajalik pidev arstiabi. Teised peamised sümptomid on üldine nõrkus, töövõime vähenemine, unehäired, isutus, iiveldus, puhitus ja kõhu suurenemine, kõhulahtisus, nahasümptomid — ämblikvõrgukujulised sünnimärgid, peopesade ja taldade punetus. Maksapuudulikkuse sümptomid Maksapuudulikkuse korral satub maksas toodetav bilirubiin kollakaspruun pigment, mis tekib erütrotsüütide punaste vereliblede lagunemisel vereringesse ja kudedesse, seetõttu patsiendi nahk, limaskestad ja silmamunad muutuvad kollaseks.

Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire, aga artriit võib ka täielikult paraneda. Infektsioosset mädast artriiti põhjustavad liigeses viirused, seened ja bakterid.

Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus. Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure jääkott, külm mähis. Samuti tuleb haigele liigesele anda rahu. Haigus võib alata igas elueas, kuid levib enamasti keskeas ja kulgeb pidevalt edasi arenedes. Arvatakse, et reumatoidartriiti põhjustavad vähemalt osaliselt naissuguhormoonid, kuna kolmveerand haiguse all kannatajatest on naised.

Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos - Arhiiv - Pärnu Postimees

Samuti võivad haigust põhjustada toiduallergia, krooniline stress, häiritud seedetegevus, asendamatute rasvhapete või D-vitamiini puudus ning suitsetamine. Püsiva põletiku tõttu liigese sisekiht pakseneb, sellesse kasvavad uued veresooned ja lisanduvad põletikurakud.

• Loputu valu taga ja liigestes
• Toimetas Einar Ellermaa Pexels.
• Juhtide ravi ja tugevdamine
• Hakkab harjade liigestele haiget tegema
• Maksakahjustuse sümptomid

See tähendab, et haigus võib päranduda emalt lastele, kuid see ei pruugi alati avalduda. Viimastel aastatel on tõestatud, et suitsetamine on üks RA teket soodustav faktor.

Saada e-kiri

Seega inimesed, kelle perekonnas on teada artriidihaigeid, peaksid kindlasti suitsetamisest hoiduma. Vallandavaks faktoriks võivad olla infektsioonid, füüsiline või emotsionaalne trauma, hormonaalsed nihked seoses raseduse või menopausiga. Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes inimest.

Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed. Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel. RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda. Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hommikune jäikus liigestes, mis kestab üle tunni.

Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada ja ägedama haiget liigeste maksa korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna. Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik. Liigesvalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid.

Kui perearstil tekib kahtlus, et tegemist on põletikulise liigeshaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata. Lisaks reumatoidartriidile on ka teisi põletikulisi liigeshaigusi, mis vajavad kiiret ravi: psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja anküloseeriv spondüliit.

E-apteegi nõustamine

Artriidi puhul on tõestatud, et varane haiguse kulgu mõjutav ravi esimese kolme kuu jooksul annab kõige parema tulemuse. Selleks, et värske artriidihaige pääseks kiiremas haiget liigeste maksa reumatoloogile, on suuremates haiglates loodud varase artriidi kabinetid. Sinna saab perearst haige saata kiiremas korras just äsja alanud põletikulise liigeshaigusega.

Reumatoidartriidi diagnoosimiseks arst küsitleb haiget, hindab liigeste turset ja valulikkust, teeb vereanalüüse ja röntgeniülesvõtteid liigestest. Oluline on artriiti eristada teistest põletikulistest liigeshaigustest. Enamasti on RA diagnoosimine lihtne, kuid mõnikord võtab õige diagnoosi panemine rohkem aega. Vereanalüüsides hinnatakse põletikunäitajaid, C-reaktiivset valku, punaliblede settereaktsiooni, verepilti, maksa- ja neerutalitluse näitajaid.

Lisaks on diagnoosimisel oluline hinnata reumatoidfaktori taset ja tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastaste antikehade olemasolu.

Mõlemad reumanäitajad on olulised haiguse diagnoosimisel ja ka prognoosi hindamisel. Ainuüksi reumanäitajate esinemine veres ilma liigeskaebusteta pole samas veel haigust kinnitav, sest näiteks madalal tasemel reumatoidfaktor võib veres esineda ka muudel põhjustel. Valutasid nõnda, et ta nuttis öösel seetõttu. Sai vanematelt seepärast ka karistada, sest nemad mõtlesid, et ta kiusab neid.

Nad ei uskunud, et lapsel võiks tõesti valus olla. Valutavate jalgade tõttu käis ta ka arsti juures, kuid alles koolis selgus, et tegemist on haigusega.

Toona ei osanud muidugi keegi Laine valutavaid luid ja liigeseid seostada asjaoluga, et ta piima ei talunud. Kõht läks tal kohe korrast ära. Ema teadis rääkida, et Laine keeldus rinnapiimast juba imikuna.