Valutab uhist, kus harja,

See tähendab, et sel päeval saunas ei ole käidud. Alati lasti sisse. Laiuse Kadripäev külas oli harilik tööpäev. Võta meiega ühendust!

Nimisõnaliited tuletavad nimisõnu, mis väljendavad: tegevust -mine, -mine, -m, -us, -u, -e, -ng, -k, -ndus, -nd, -e : -me, Valutab uhist a m, -is isikut või asja -lane, -nna, -tar, - a rd, -sk, -nik, -ja, -nu, -tu, - V r, -ik, -ts, -kas, -el, -i kogu või ala -kond, -stik, - i stu, -la, -mu, -mik, -ndik Liited on jaotatud tähendusrühmadesse nende esmase tähenduse alusel.

• Rituaalid liigese haigusest
• Pinnamood[ muuda muuda lähteteksti ] Keila mäe paiknemine Keila linna suhtes.

Kui arvestada teiseseid tähendusi, siis osa Valutab uhist annab ka kahe või koguni kolme rühma tuletisi. Peale loetletud liidete on eesti keeles kaks vähendava ehk deminutiivse tähendusega liidet -ke ne ja -u.

Eesti keele käsiraamat

Nimisõnaliited Tegevusliited Tegevusliidete abil tuletatakse peamiselt tegevuse nimetusi. Põhijuhul ei muuda -mine tuletusaluse verbi mõistemahtu, nt rääkimine osutab igasugusele rääkimistegevusele. Olenevalt kontekstist võivad teonimed küll esitada tegevuse kord protsessina, kord nähtusena, vrd Valutab uhist söömisel protsess hakkas ta kõht valutama : Õuna söömine nähtus on meeldiv tegevus.

Tagasi Enamasti on tonsillid ilusti vaadeldavad suuneelus kui inimene teeb suu lahti, kuid väga väikeste kurgumandlite korral ei pruugi nad nähtavad olla. Kurgumandlites toimub teatud liiki vere valgelibede valmimine B-rakud ja kurgumandlites toimub esmane suukaudu sisenenud viiruste ja bakterite kontakt inimese keha immuunsüsteemiga.

Teonimede hulgas on peale sõnaliigituletiste ka mõistetuletisi — kitsamas tähenduses Valutab uhist kasutatakse mine-tuletisi õppeainete ja tegevusalade nimetamisel, nt laulmine, joonistamine, võimlemine, käimine, matkamine. Põhiline tegevusala väljendaja on siiski -us.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab - 4 Kliinik

Tuletusaluseks on mõned ühesilbilise vokaaltüvega verbid. Tuletised esinevad peamiselt liitsõna kus harja, nt söömaaeg, joomalaul, saamahimu, löömamees, harva omaette sõnana, nt läks löömaks, on käima pealsöömad-joomad. Liitsõna eesosana eelistatakse us-tuletist kui lühemat mine-tuletisele ka protsessitähenduse korral, nt puhastusvahend, täienduskursused.

Üksikud verbilähtesed us-tuletised väljendavad tegijate kollektiivi, asutust või kohta, nt valitsus, juhatus, toimetus, esindus, kirjastus, kaevandus, kauplus. Astmevahelduslike tüvede korral on tuletustüvi harilikult tugevas astmes, nihkunud tähendusega tuletiste puhul esineb ka nõrka tuletustüve, nt kütus, katus, matus, hoius.

Sõnadel võime ja loome on liide liitunud ma-tegevusnime tunnusele.

• Harja liigesed
• Kadripäev langeb oma kommete poolest mardipäevaga kokku.

Moodustuslikult liigendamatud on nt ranne, habe, kübe, nääre, lõke : lõkmed, ige, ebe, suge. Tuletisi saab moodustada kus harja neist verbidest, mis väljendavad alusest lähtuvat tegevust. Peale üldise tegijatähenduse on osal ja-tuletistel ka kitsam tähendus. Nad võivad märkida: ametit, nt laulja märgib kas igasugust laulvat inimest või elukutselist lauljat, samuti õpetaja, joonestaja; tegevusvahendit seadet, tööriistant hävitaja märgib kedagi või midagi, kes või mis hävitab midagi, või sõjalennukiliiki.

Adjektiivist lähtuvad tuletised on enamasti halvustavad, v. Loodusteaduste sõnavaras kasutatakse V r-liidet ka loomanimetustes, nt mähkur, ujur, tuhkur. Botaanikas märgivad line-tuletised taimesugukondi, nt kanarbikulised, nelgilised, zooloogias seltse, alamseltse ja rühmi, nt hailised, ahvilised, astlalised.

Liide on väga üldise tähendusega: tuletised väljendavad alustüvega märgitud tunnuse kandjat. Enamik Valutab uhist on nimetavas kahesilbilised esma- või teisevältelised sõnad, nt pisik, saadik. Erandlikult on Valutab uhist vältes number- tütar- ja mõte-tüüpi sõnadest lähtuvad tuletised, nt aadlik, samblik, keermik. Mitmesilbilistes eesti kohanimedes esineb mõlemat võimalust, nt rakver e lane, viljand i lane, jõgev a lane, aser i lane, haapsal u lane.

SÕNAMOODUSTUS

Kui tuletusalus ei näita isiku sugu nt eestlane, juutsiis -nna või -tar lisab ainult naissootähenduse: eestlanna, juuditar. Tuletist kuninganna kasutatakse nii naissoost valitsejanna kui ka kuninga abikaasa tähenduses, niisamuti on kuningatar nii kuningriigi naissoost valitseja kui ka kuninga tütar.

Argikeele ja slängisõnad võivad aja jooksul neutraliseeruda, kirjakeelseks on saanud nt pastakas ja vildikas.

Erandid: koore ürask, linask. Erandid: möödanik, Valutab uhist, süsinik, vesinik. Liide ei ole tänapäeval produktiivne.

Navigeerimismenüü

Tuletustüve vokaal on a või i. Liide on eriti produktiivne kus harja. Selle rühma eeskujul on erandlikult tuletatud ka liikmeskond ja jaoskond. Verbide puhul liitub -kond konsonanttüvele, nt võistkond, pöördkond. Rindtarindis võib korduva kond-liite ära jätta, justnagu oleks ta liitsõna põhisõna, nt mees- ja naiskonnad. Õigekirjutuse poolest aga ei erine kond-liide muudest liidetest.

Võta meiega ühendust!

Ka kond-tuletiste puhul kehtib häälikuühendite kirjutamise reegel, mille järgi kirjutatakse kaashäälikuühendis iga täht ühekordselt, v. Muude tüvede välde enamasti säilib, nt andmestik, kombestik, luitestik.

Paljud tuletised on oskussõnad, mis erinevad samatüvelistest stik- ja kond-tuletistest mingi tähendusvarjundi poolest. Vähendusega kaasneb enamasti hellitlev varjund.

Keila – Vikipeedia

Vahel võib see olla ka halvustav, nt värvitud daamike, või tühisust toonitav, nt Tal on seni ilmunud vaid paar raamatukest. Liitele võib eelneda tüvevokaali asemel teine vähendusliide -u, nt laevuke, lapsuke, naisuke, pojuke, tuluke, või vokaal -i, mis samuti osutab vähesusele, nt vennike, mehike.

Esineb omaette vaid üksikutes sõnades, nt ratsu, poisu, poju, kiisu, kutsu, tavalisem koos ke ne -liitega.

Mõnel juhul väljendatakse deminutiivsust omastavakujulise sõnavormiga, nt poja, venna, Jaani.