Liigeste haigused peatuvad ja nende ravi
Pärast seda on olukord ikka tunduvalt parem, nüüd oskab naine jätta piima joomata ja kaltsiumi saamiseks võtab tablette. Amantadiin vähendab rigiidsust ja bradükineesiat ning mingil määral ka treemorit.
Sagedasemad haigused Parkinsoni tõbi Parkinsonism Liigeste haigused peatuvad ja nende ravi tähista konkreetset haigust, vaid teatud kindlat haigusnähtude kogumit, mida iseloomustab kolm Liigeste haigused peatuvad ja nende ravi sümptomti: jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega.
Arstlikus kirjanduses käsitletakse veel ka neljandat haigustunnust - keha tasakaalu säilitamise häiret. Need sümptoomid võivad esineda iseseisvalt või erinevates kombinatsioonides kas ühes või mitmes kehapiirkonnas. Enamikul juhtudest domineerib üks haigusnäht, kuid peaaegu alati aeglustuvad tahtlikud liigutused ja ilmneb liigutuste alustamisraskus.
Lisaks loetletud primaarsetele haigustunnustele esineb veel mitmeid nn. Parkinsonismi korral kahjustub ka nn. Selle haaratusel võib tekkida naha rasusus, neelamishäired, süljevoolus, pearinglus püstiseistes, põiehäired ja kõhukinnisus.
Samas teatakse veel mitmeid teisi neuroloogilisi haigusi, mille korral tekivad parkinsonismile iseloomulikud nii primaarsed kui ka sekundaarsed sümptoomid. Kõigist parkinsonismi erivormidest on kõige sagedasem Parkinsoni tõbi. Seda haigust kirjeldas esmakordelt Mõiste idiopaatiline viitab asjaolule, et ka tänapäeval pole selle konkreetse haiguse põhjus teada, erinevalt parkinsonismi sümptomaatilistest vormidest, kus me suudame esile tuua konkreetse põhjuse.
Parkinsoni haigus on krooniline haigus ning ka praegu ei teata ühtki üksnes Parkinsoni haigusele spetsiifilist uuringumeetodit. Haiguse diagnoos põhineb ka kaasajal kliinilistel tunnustel ning nende väljendusastmes. Kui haigusnähud osutuvad piisavalt väljendunuks, määratakse patsiendile antiparkinsonistlikud ravimid.
Sümptomid[ muuda muuda lähteteksti ] Hemofiiliale on iseloomulikud sisemised ja välimised verejooksud. Sõltuvalt haiguse raskusastmest on verejooksude esinemissagedus erinev.
Kui haige vaatamata levodopa kasutamisele siiski oluliselt ei parane, siis võib kahelda diagnoosi õigsuses ning haiget peaks süvendatult uurima, et selgitada mingi muu parkinsonistliku sündroomi võimalust.
Parkinsoni tõve korral häirivad haiget kõige enam jäikus, treemor, liigutuste aeglus ning ulatuse vähenemine, tasakaaluhäired, kõnnaku häired. Raskendatud on keha pööramine voodis; ilmneb stardiraskus liigutuste alustamisel; käekiri muutub väikseks. Värin e. Treemor võib esineda ühes jäsemes või ühes kehapooles. Erutus muudab treemori tugevamaks, ning kuna seda sümptoomi on raske avalikus kohas inimeste eest varjata, siis võib patsientidel tekkida sageli kohmetustunne ja pinge, mis omakorda süvendavad treemorit.
Mitte igasugune jäsemete värin ei ole parkinsonistlik, vaid lisaks sellele on mitmeid teisi treemori põhjusi, mille ravi erineb põhimõtteliselt parkinsonistliku treemori ravist.
- Parkinsoni tõbi
- Pikk valus poidla
Lihasjäikus ehk rigiidsus on väliselt vähem märgatav sümptoom kui treemor ning iseenesest ei muuda patsienti tavaliselt abituks Bradükineesia ehk liigutuste aeglustumine on tavaliselt kõige enam häiriv sümptoom. Varakult võib bradükineesia ilmneda miimikavaegusena e. Tavaliselt varieerub parkinsonistlike sümptoomide väljendusaste päeva jooksul küllalt oluliselt.
Hemofiilia
Depressioon esineb kuni pooltel Parkinsoni haigusega haigetest. Tavaliselt on depressiooni aste vähene voi moodukas. Haiged võivad olla düsfoorilised, pahatujulised. Mõnikord võib depressioon kombineeruda ka rahutusega agiteeritud depressioon. Seniilsuse dementsuse väljenduseks loetakse mäluhäireid, äratundmisraskusi, abstraktsioonihäireid ja arvutamise raskusi.
Vanematel inimestel võivad antikoliinergilised ravimid tsüklodool, parkopaan, akinetoonamantadiin ja dopamiini agonistid põhjustada segasust, paranoilisust ja hallutsinatsioone.
Kõnehäired seisnevad sageli kõne valjuse languses, fonatsiooni ja artikulatsiooni häiretes. Tavaliselt on haige hääl tugev lause algul ning muutub tasaseks lause lõpus. Kõnehäire võib ilmneda varakult haiguse algul, muutudes probleemiks näiteks telefoniga rääkimisel, mil patsiendi kõne on raskustega arusaadav. Süljeeritus tekib osal haigetel seetôttu, et neelamishäire korral koguneb sülg neelu ning voolab vabalt välja.
Süljeeritus võib ilmneda ka ainult öösiti. Neelamishäire tekib tavaliselt Parkinsoni haiguse hilises staadiumis ning pole kunagi varajane sümptoom. Kõhukinnisus on Parkinsoni haigusega sagedaseks kaebuseks.
Ei maksa karta mingit organismi mürgitumist, kui kõht pole mõne päeva jooksul läbi käinud.
Navigeerimismenüü
Kõhukinnisuse põhjusi on mitu. Parkinsoni haigusest tingituna aeglustub soole normaalne liikuvus e. Ka ravimid võivad soole peristaltikat aeglustada.
- Geeli valus liigestele
- Hemotesti liigeste poletik
Sooletrakti peristaltika soodustamiseks võiks päevas juua vähemalt klaasitäit vett. Väljendunud kõhukinnisuse korral võib tarvitada ka lahtisteid. Peapööritus tekib järsul tõusmisel kas istuvast või lamavast asendist. Sellist kehaasendi muutumisest tingitud enesetunde häiret nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks e.
Tervendav nähtus - dokumentaalfilm - 2. osa
Tuleb silmas pidada, et ka antiparkinsonistlikud ravimid Liigeste haigused peatuvad ja nende ravi seda põhjustada. Seksuaalprobleemidest räägitakse tavaliselt väga harva. Seksuaalvajaduse languse põhjus võib olla mittespetsiifiline vastusreaktsioon kroonilisele haigusele.
Põhjuseks võib olla depressioon, hirm suutmatuse ees pakkuda rahuldust ning põhjuseks võivad olla ka antiparkinsonistlikud ravimid. Meestel võib kaebuseks olla erektsiooni puudumine või selle säilitamise raskus impotentsus.
Selle korral peaks konsulteerima arstiga võimalike teiste põhjuste selgitamiseks. Lihasjäikusega võib kaasneda valu. Harva on see tugev, enamasti esineb ebamäärane tuikamine õla või selja piirkonnas. Valuvaigistitest efektiivsem on sel puhul Parkinsoni haiguse spetsiifiline ravi.
Parkinsonism võib harva olla tingitud muudest haigustest või tesite haiguste ravimitest. Ravimitest tingitud parkinsonism võib tekkida näiteks neuroleptikumide kasutamisel skisofreenia korral, Cinnarizini või Reserpiini Mis saastab liigesevalu. Ravimitest põhjustatud parkinsonism taandareneb seda põhjustanud ravimi annuse vähendamisel või Pohjus ja lihased Pohjus ja ravi täielikul lõpetamisel.
Seega on ravimitest tingitud parkinsonism taandarenev. Mitmed haigused või traumad võivad kahjustada neid ajupiirkondi, mis on seotud Parkinsoni haiguse tekkega ning seetõttu põhjustada mõningaid sümptoome, mis on iseloomulikud ka Parkinsoni haigusele. Selline olukord võib näiteks esineda pärast peaaju traumat, vanadusdementsuse korral või Liigeste haigused peatuvad ja nende ravi korduvate ajuinfarktide korral. Parkinsoni haigus on peaaju laialdaselt levinud Liigeste haigused peatuvad ja nende ravi.
Kliinilised nähud tekivad peaaju ühe kindla osa - ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustusest. Ekstrapüramidaalsüsteemi vahendusel koordineeritakse liigutusi, kõndi, säilitatakse keha püstist asendit ja tasakaalu. Praeguseks teatakse küllalt hästi kahjustuse mehhanisme, kuid siiani pole leitud selle ahela algpõhjust. Parkinsoni haiguse teke ei sõltu patsiendist endast, harjumustest ega toitumisest. See haigus ei ole tingitud ületöötamisest.
Haiguse avaldusnähud ei ole väljamõeldis ning neid saab saab leevendada vaid õige ravi ja visadusega.
- Reumatoidartriit on eluaegne haigus - Tervis - 60+
- Turse jalgade parast liigendit
Parkinsoni haiguse korral tekkivad anatoomilised ja biokeemilised muutused ajus, kahjustuvad substantia nigra rakud, mille funktsiooniks on toota närviülekandeainet dopamiini.
Seega on Parkinsoni haigus keemiliselt dopamiini vaegus ja peamine ravivõte seisneb dopamiini asendamises suu kaudu manustatava levodopaga, mis ajus muudetakse dopamiiniks.
Parkinsoni haigus on hilise keskea ja vanema eluea haigus.
Haiguse algus vanuses alla Enamikul juhtudest ilmnevad esimesed nähud Ühe aasta jooksul diagnoositakse esmakordselt haigusjuhtu elaniku kohta. Vanusegrupis tekib Parkinsoni tõbe aga juhtu elaniku kohta aastas. Maailmas erinevates piirkondades esineb Parkinsoni tõbe juhtu elaniku kohta. Uuringute alusel on Eestis saadud haiguse esinemissageduseks juhtu elaniku kohta, seega kokku on haigeid umbes Enamikul Parkinsoni tõvega haigetel progresseeruvad haiguse avaldused aeglaselt või püsivad muutumatuna mitme aasta vältel.
Kui Parkinsoni haiguse sümptoomid on aga kord tekkinud, siis nad enam iseeneslikult ei taandarene. Sümptoomide süvenemise kiirus on patsientidel väga erinev, mistõttu mõned neist ei märka mitme aasta vältel normaalses elurütmis olulist muutust. Parkinsoni haigus on ka praegu kogu maailmas mitteväljaravitav haigus. Küll aga saab kaasaegse raviga enamikul haigetest säilitada aktiivse elu väga pika aja jooksul. Kaasaegse raviga, kas medikamentoosse või kirurgilisega, saab kõiki peamisi Parkinsoni haiguse sümptoome leevendada.
Liigeste moondumine reumatoidartriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku. Nii kohanevad ka patsiendid haigusega ja õpivad igapäevatoimetusi teisiti tegema. Reumatoidartriit RA on kroonilise kuluga põletik, mis tavaliselt haarab sümmeetriliselt labakäte-ja jalalabade liigeseid kuid haigestuda võivad ka teised liigesed. Tegemist on süsteemse haigusega, mis tähendab, et lisaks liigestele on kogu organism haaratud põletikust ning kahjustusi võib tekkida ka siseorganites. Haigus kulgeb ägenemistega, mille vahel on lühemad või pikemad vaibeperioodid ning tegemist on eluaegse haigusega.
Samal ajal inimene ka harjub ja kohaneb haiguse avaldustega, mistõttu enamik haigeid on võimelised kõrvalise abita pika aja jooksul hakkama saama. Parkinsoni haigus ei lühenda tänapäeval tavaliselt eluea pikkust, aga enamus patsiente peab õppima elama kogu edaspidise elu teatud häiretega.
Enamikule on need häired siiski talutavad. Parkinsoni tõve ravi Kui haigusnähud süvenevad, tekib lõpuks vajadus medikamentoose ravi järele.
Main navigation
Konkreetsete ravimite valik sõltub nii haigest kui ka haiguse vormist ja väljendatusest. Kuigi enamik praegu kasutatavatest antiparkinsonistlikest ravimitest toimivad igas haiguse raskusastmes, kasutatakse siiski teatud ravimeid vaid haiguse kindla raskusastme korral.
Sellise valiku põhiliseks argumendiks on viia minimaalseks ravimistest tingitud tüsistusi ja teisalt saada maksimaalne toime. Amantadiin Symmetrel, PK-Merz, Midantan on üks ravimeid, millega võib alustada ravi, aga hiljem kasutada ka kombinatsioonipreparaadina.
Toimemehanism ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et amantadin suurendab dopamiini sünteesi säilinud substantia nigra rakkudes. Amantadiin vähendab rigiidsust ja bradükineesiat ning mingil määral ka treemorit.
Toimib umbes pooltele haigetele. Amantadiini veenisisest lahust kasutatakse akineetilise kriisi raviks. Antikoliinergilised vahendid Cyclodol, Parkopan, Akineton, Biperiden toimivad treemorile, kuid ei mõjusta oluliselt hüpokineesia avaldusnähte. Nende kasutamine on vastunäidustatud nii algava kui väljendunud dementsuse korral.
Korvalnähtudest voivad tekkida urineerimishäired, kõhukinnisus, suukuivus, varjatud glaukoomi ilmnemine. Kui antikoliinergiliste vahendite tarvitamine järsult lopetada, voivad Parkinsoni haiguse avaldusnähud oluliselt süveneda, tekitades nn. Kaasneb desorientatsioon, segasusseisundid ning deliirium.