Reumai liigeste ennetamine.

Inimene ei pea ennast ise diagnoosima hakkama, aga mis on need vihjed või ohu märgid, mis viitavad, et võiks arsti juurde minna? Välja ravida neid haigusi ei ole võimalik, kuid nende edenemist saab pidurdada. Ravivõimalused Reuma on ravitav haigus.

Tavaline sümptom liigesevalu Osteoartroosi tavaline sümptom on perearsti sõnul liigesevalu, mis tekib ja tugevneb kohe pärast liikuma hakkamist ning pärast suuremat koormust. Selle raviks kasutatakse tavaliselt valu- ja põletikuravimeid. Pehmekoereumaks nimetatakse aga valusid, mis võivad tekkida mitmel pool pehmetes kudedes, mitte luudes ega liigestes. Need on kõõluste, kõõluste kinnituskohtade, sidekirmete ja limapaunade põletikud ning nende diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid uurimismeetodeid ning vajadusel suunatakse patsient ka röntgenisse.

Tänapäeval on reumatoloogia sisemeditsiini eriala, mis tegeleb reumaatiliste haigustega, sh liigeste, lihaste, pehmete kudede, luude ja sidekoe haigused. Selliseid haigusi on kirjeldatud üle Sõna reuma tunti küll juba vanakreeka keeles, kuid erialaspetsialisti tähenduses võeti sõna reumatoloog kasutusele Millised on reuma atilised haigused ja kuidas neid kontrolli all hoida?

Valu saab leevendada Reumaatiliste haiguste puhul on oluline pidev oma tervise ja raviskeemi jälgimine, see võib vastavalt vajadusele ajas muutuda. Selleks kasutatakse reumatoidartriidi ravimisel haiguskulgu mõjustavaid nn baasravimeid näiteks metotreksaat, sulfasalasiin jt.

Nende ravimitega saab ajapikku leevendada liigesevalu paremini kui valuvaigistiga, kuid baasravimite toime avaldumiseks läheb aega mõni nädal kuni mõni kuu. Patsient peab tarvitama ravimeid pidevalt, mitte ainult valu korral.

Võrreldes valuvaigistitega on baasravimitel vähem ohtlikke kõrvaltoimeid. Eri toesehaiguste korral on valuravi mõnevõrra erinev.

Valu kui osa toesehaigusest Kaldoja sõnul on paratamatu, et pikaajaline valu kuulub peaaegu alati toesehaiguse juurde. Tema sõnul on valu tingitud tavaliselt põletikust, kuid liigeste liikuvuse vähenedes teeb valu ka lihaspinge ja liigese väär koormamine. Selleks, et liikuvust säilitada tuleb korrapäraselt koormata liigest kogu liikuvusulatuses.

Autoimmuunne tähendab, et inimese enda immuunsüsteem ründab liigeseid. Selline on reumatoidartriit — Reumai liigeste ennetamine hulgiliigesepõletik, ja ka juveniilne ehk noorte artriit, mis osal haigetest võib jätkuda ka täiskasvanueas.

Kroonilise kuluga on ka spondülartriit — lülisambapõletik. Liigesepõletik tähendab ennekõike seda, et liiges on liigutustel valus, jäik ja turses. Tähendab, liigeseõõnes on vedelik. Ka artrooside, liigesekulumuste korral võib liiges aeg-ajalt tursuda, kuid see on suhteliselt lühiaegne ja põletik ei ole artroosi puhul peamine. Liigesevaevustega võivad kulgeda ka põletikulised sidekoehaigused, näiteks luupus, ja vaskuliidid ehk veresoontepõletikud.

Reuma ehk luuvalu ehk jooksva – mis haigus see on?

Liigeseturse põhjusi on muidugi veel terve hulk. Inimene ei pea ennast ise diagnoosima hakkama, aga mis on need vihjed või ohu märgid, mis viitavad, et võiks arsti juurde minna? Või näiteks kui teretamise käepigistus on sõrmenukkide kohalt valus. Või kui äkitselt on liigesed hommikuti jäigad kauem kui 30 minutit.

Lülisambapõletiku tunnuseks on alaseljavalu, mis äratab enne äratuskella, niisiis hommikupoole ööd. Oluline on teada, et liigesepõletike vaevused on tugevamad hommikul, liigesekulumuse vaevused aga õhtul.

Reuma ehk luuvalu ehk jooksva – mis haigus see on? - Eesti Naine

Mis vanuses on liigesepõltikke kõige rohkem? Igas vanuses võivad olla omamoodi tervisehädad.

Liigesepõletikku võivad kahjuks haigestuda isegi imikud. Reumatoloogide patsientide seas on küllaltki palju noori. Kroonilisi liigesehaigusi on kõige rohkem muidugi eakatel, sest viimaks jõuavad ju kõik haigestunud vanemasse ikka.

Ja on ka palju mittepõletikulisi liigesehaigusi. Tõsi on, et liigesed kuluvad: kõhrekiht aastatega õheneb ja liiges moondub. Kõhrekulumise esimesi märke võib täheldada juba kahekümnendates eluaastates. See kulgeb väga aeglaselt. Nii et väike tõetera on sees selles naljakeses, et kui oled üle neljakümne, ärkad hommikul üles ja mitte kuskilt ei valuta, siis sa ei ole elus.

Liigesekulumuse vaevusi on tõsisemalt tunda pärast kuut- või seitsetkümmet eluaastat: koormusel, näiteks kõndides või mõne töö juures jäävad mõned liigesed valusaks.

Sage on põlve- ja puusaliigeste artroos, aga kiiremini kuluda võivad ka näiteks suurvarba või pöidla tüviliigesed. Ja selg. Ja kael. Inimeseks olemine, tagajalgadel kõndimine, koolipingis istumine, raamatute või arvuti lugemine, tööriistade ning muude väärt asjade haaramine — kõik see kulutab liigeseid.

Näiteks eakatel kaladel on hoopis teistmoodi liigesevaevused. Aga liigesekulumus ei tähenda paratamatuid valusid. Inimeste valutundlikkus on erinev ja on kõrges eas inimesi, kes liigeste üle üldse eriti ei kurda.

Seega võimete ja teatud eakohaste piirangutega on mõistlik arvestada. Tugevama valu puhuks on suur valik valuravimeid.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Tõsi, neil on ka hulk võimalikke kõrvaltoimed, kuid enamasti ikka leidub sobiv ravim. Ärakulunud liigesed, näiteks põlved või puusad, küünar- või randmeliigesed, saab välja vahetada, asendada tehisliigesega. Meie ortopeedid teevad seda meisterlikult.

Kahjuks kõiki liigeseid proteesida ei saa, pole välja töötatud sobivaid proteese. Reumaatiliste haigustega kaasnevate valude raviks on aegade jooksul kasutatud väga erinevaid valuvaigisteid. Igapäevapraktikast on näha, et Eesti patsiendid armastavad raviks kasutada kapsalehti, viinakompresse, nn hobusesalvi ja maomürke sisaldavaid salve.

Autoimmuunseid haigusi need võtted siiski ei ravi, kuid võivad veidi valu leevendada. Autoimmuunse põletiku raviks ei piisa ühest ravimist.

• Reuma | Haiguste ABC - askala.ee
• Kui kuskil koljus tekkiv lima alla valgub ja liigesesse koguneb, tekib sinna turse.
• Tekkepõhjused ja —mehhanismid Reumat põhjustab A grupi β-hemolüütiline steptokokk, mis tekitab tonsilliiti ehk kurgumandlite põletikku.

Ravi on kombineeritud ja raviskeemi kuuluvad vastavalt vajadusele erinevad valu- ja põletikuvastased ravimid, sh hormoonravi. Oluline osa on nn haigust modifitseerivatel ravimitel, mis mõjutavad otseselt immuunsüsteemi, et kaitsta organismi omaenda immuunsüsteemi rünnaku eest. Üle kümne aasta on Eestis kasutusel ka efektiivne bioloogiline ravi.

Bioloogiline tähendab seda, et ravim ei ole sünteetiline, vaid tegemist on keerulise biotehnoloogia abil loodud valguliste molekulidega — antikehadega, mis blokeerivad väga efektiivselt autoimmuunse põletiku.

Kui ravi katkestada, võib haigus olla küll mõne kuu kontrolli all, kuid ühel hetkel ägeneb taas. Organismi immuunsüsteemil on mälu ja sellesse jääb haigus igavesti. Hormoonravi on ülimalt tõhus, kuid sellega kaasnevad väga suured kõrvalnähud — pikemal kasutamisel läheb inimese nägu paiste, luud hõrenevad, nahk muutub, tekib varakult silmakae, võivad tekkida seedetrakti haavandid jne.

Bioloogiliste ravimite puhul on tegemist üsna kiire Reumai liigeste ennetamine üliefektiivsete ravimitega, mis jõudsid Eestisse Hinna tõttu on Eesti Haigekassa seadnud piirangud, kui paljudele patsientidele saab ravi pakkuda. Praegu on tõesti olukord selline, et peame enne bioloogiliste ravimitega ravi alustamist proovima ära kõik eelnevad ravimid ning kui oleme tõestanud, et patsient ei allu tavaravile, saame jätkata bioloogilise raviga.

Hea uudis on aga see, et juba nüüd on olemas ka samade toimeainetega nn biosimilarid, mille hind on mitu korda madalam. See võimaldab meil rohkem patsiente ravida.

Kas autoimmuunhaigusi saab kuidagi ennetada? Või tuleks kolida paremasse kliimasse?

• Reumatoidartriidihaigeid peaks ravima hakkama kohe pärast diagnoosi saamist 3
• Двадцать-тридцать минут.

Teaduslikult ei ole seni õnnestunud tõestada, et suurematel laiuskraadidel oleks rohkem reumaatilisi haigusi kui väikestel laiuskraadidel. Selge on aga see, et krooniline liigesehaige tunnetab ilmamuutust: haigus reageerib õhurõhumuutustele ning madalrõhkkonna tulles valutavad liigesed rohkem ja põletik võib süveneda. Iga inimene saab aga hoolitseda selle eest, et ta ei kahjustataks oma organismi immuunsüsteemi liigse koormamisega.