Miks valutab uhist, Site wide poll
See on ka Eestis saadaval. Kaudse realismi pooldajad pole seda teed läinud tõenäoliselt sellepärast, et terve mõistus ei toeta valu tajuteooriat. Samas ei tohi unustada, et muutused süljenäärmete töös kaasnevad ka vanusega ning võib tekkida suukuivus.
Peavalu tüübid Peavalud jagunevad kaheks: peavalud, mis annavad märku mõnest muust haigusest. Sellist liiki peavalusid ravitakse koos neid põhjustanud haigusega terviklikult; peavalud, mis ei ole teiste haiguste tunnuseks, vaid on esmased.
Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab
Levinuimad on pingetüüpi peavalu ja migreen. Pingetüüpi peavalu ja migreen algavad enamasti kas nooremas täiskasvanu- või koguni lapseeas. Nendega toimetulek sõltub suurel määral inimesest endast, seetõttu käsitleme neid põhjalikumalt. Pingepeavalu võib vallandada stress, väsimus, arvutitöö või muul põhjusel sundasendi tagajärjel tekkinud lihaspinge.
Just viimane on aluseks, kust peavalu sai oma nüüdisaegse nimetuse mõnikord arvatakse eksikombel, et jutt käib vaimsest pingest.
Kroonilise valu käsitlus
Kui pinged kestavad, siis peavalu tõenäoliselt kordub. Sagedamini Haigus ubade liigeste, aga ka teistes pea piirkondades ning koguni terves peas esinev valu on suruv ja pigistav nagu liiga kitsas müts. Kerge või mõõdukas ning talutav valu võib kesta poolest tunnist terve nädalani. Tihti kaasuvad valuga kaebused: iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus.
Tööpakkumised Kroonilise valu käsitlus Igaüks tunneb mõnikord valu. See on täiesti normaalne. Aastate lisandudes on teatud eas juba veidi imelik, kui kehas kuskil midagi ei valuta.
Migreenihoo ajal ei talu inimene ka kergemat füüsilist koormust ning eelistab pigem lamada vaikses ja pimedas ruumis, peites end sageli teki alla. Kui migreenihoogu ei ravita, siis kestab see vähemalt 3 tundi, aga reeglina mitte üle 3 ööpäeva. Valu tugevneb näiteks hüppamisel, pea raputamisel ja teiste järskude liigutuste puhul. Samuti võivad põskkoobaste piirkonnad näol olla tundlikud.
- Slash valu parast lounat
- Peavalu tüübid Peavalud jagunevad kaheks: peavalud, mis annavad märku mõnest muust haigusest.
- Kitide liigeste ravi
Vahel võib esineda kerget alumiste silmalaugude turset. Sinusiidi Miks valutab uhist sümptomiteks on palavik ning halb enesetunne. Väga kõrge vererõhu puhul aga võib sageli tekkida ka peavalu. Vererõhust tingitud peavalu esineb tihti ärgates pea kuklaosas ning on loomult pulseeriv. Vererõhku langetav ravi on selliste patsientide puhul tavaliselt efektiivne ka peavalu vastu. Valu algab sellisel puhul tavaliselt mõne tunni või päeva möödudes.
Puhkus ning voodis lamamine leevendab peavalu. Samuti võib võtta aspiriini või paratsetamooli. Kui trauma on olnud aga tõsine ning patsient on kaotanud teadvuse isegi väga lühikeseks ajaks, on kindlasti soovitatav konsulteerida oma arstiga. Pulsi aeglustumine, unisus, teadvusetus võivad anda märku koljusisesest verejooksust, mis omakorda võib tõsta koljusisest rõhku. Selline seisund vajab aga kirurgi sekkumist. Mis eristab migreeni tavalisest peavalust?
Migreen on elukvaliteeti langetav haigus, millele on iseloomulikud mõõdukad või väga tugevad peavaluhood koos mitmete teiste kaasuvate sümptomitega. Harjumuspäraselt kirjeldatakse migreeni kui ühepoolset pulseerivat peavalu, millele võivad eelneda erinevad eelsümptomid ehk aurad ning kaasuda iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Lisaks esineb sageli lõhnakartust ja hoo ajal ei talu inimene isegi tavapärast füüsilist tegevust juba trepist üles minek või rahulik jalutuskäik süvendavad peavalu.
Saada lugu
Migreenihoo ajal võib inimene muutuda voodihaigeks. Migreen on niivõrd levinud haigus, et seda peetakse sagedaseimaks neuroloogiliseks patoloogiaks. Migreen ületab oma levimuse poolest teisi närvihaigusi arvestatava varuga.
Seega üldlevinud arvamus, et Miks valutab uhist on naiste haigus, päris paika ei pea — naisi on migreeni all kannatajate seas kindlasti enamus, kuid ainult naistele omase haigusega tegu ei ole. Mitte ainult levimus ei tee migreenist niivõrd olulist haigust, vaid ka fakt, et tegu on sellise haigusega, mis oluliselt langetab inimeste elukvaliteeti.
Mitmed uuringud on seda tõestanud. Nii näiteks läheb migreeni tõttu igal aastal töötava inimese kohta kaduma tööpäeva. Rääkimata väljalangemisest kodusest ja muust sotsiaalsest elust. Põhilised migreeni vormid Tähelepanelik lugeja pani tähele, et tekkis kaks erinevat mõistet — aurata ja auraga migreen.
Need on kaks sagedasemat ja põhilist migreeni vormi. Erinevus seisneb selles, et peavalule koos ülalkirjeldatud kaassümptomitega võib auraga migreeni korral tekkida rida nn eelkaebusi. Migreeni aura Miks valutab uhist minuteid, kuid Hupata liigese artroosi mitte üle 60 minuti.
Aurasid võib jaotada sensoorseteks ja motoorseteks.
Peavalu tüübid
Sensoorsed aurad on sagedasemad ning enamasti, kuid mitte alati, on tegu erinevate nägemishäiretega. Motoorsetest võib esile tuua näiteks ühe kehapoole jäsemete nõrkust, kusjuures selliste motoorsete ilmingutega migreeni nimetatakse hemipleegiliseks ning see võib olla kas perekondlik või mitte.
Perekondlikul hemipleegilisel Miks valutab uhist Miks valutab uhist avastatud kindlaid geenmutatsioone, mis on seostatavad selle migreeni vormiga. Naistel kipub mõnikord migreen olema seotud menstruatsiooniga — sõltuvalt sellest, kui tihedalt ja missuguses menstruatsiooni faasis migreenihood tekivad, võib eristada nii menstruaalset kui Miks valutab uhist seotud migreeni. Nende mõlema puhul räägitakse migreeni alavormidest.
Kroonilisest valust
Krooniline migreen kujuneb välja n-ö tavapärasest migreenist aja jooksul. Seetõttu peetakse meie ajal kroonilist migreeni migreeni tüsistuseks. Kuigi oma iseloomu poolest eristub migreen teistest peavalu vormidest, on teatud olukordi, mil teine peavalu võib olla migreenile sarnane.
Teistpidi vaadates — kergemad migreenihood ei sisalda alati paljusid migreeni tunnuseid, mistõttu võib sellisel juhul tekkida kahtlus, et tegu on hoopis muu peavalu vormiga.
Kõige enam tuleb migreeni eristada pingetüüpi peavalust, mis oma olemuselt on kergem väiksemate kaaskaebustega peavalu. Seetõttu võivad kergemad migreenihood Miks valutab uhist meenutada just pingetüüpi peavalu. Miks valutab uhist tugevatest peavaludest tuleb migreeni eristada nn kobarpeavalust. Viimase korral kujuneb sageli välja peavaluhoogude ajaline muster — kobaratena.
Kuigi hood ise on lühemad, on need väga tugevad ja valuga kaasuvad samal poolel erinevad autonoomse närvisüsteemi düsfunktsioonile omased nähud — pisaratevool, silmalau turse, silma punetus, ninakinnisus jms.
What makes a good life? Lessons from the longest study on happiness - Robert Waldinger
Kahtluste korral tuleb alati pöörduda arsti poole, kes määrab õige diagnoosi ning teostab vajadusel täiendavaid uuringuid. Migreeni jälgimine Kõige tõhusam migreeni jälgimise viis on pidada päevikut. Päevik peab olema võimalikult konstruktiivne. Päevikust peab olema võimalik välja lugeda kolm põhilist momenti: hoogude sagedus, nende alluvus ravile ning ravi vajaduse sagedus. Pole soovitatav põhjalikult üles kirjutada kõiki sümptomeid, mida inimene migreenihoo ajal tunneb, kuna migreen on haigus, mis avaldub stereotüüpsete Miks valutab uhist — s.
Ka teie arst on sellest teadlik, kui olete vähemalt üks kord talle kirjeldanud oma migreeni. Päeviku hoidmine võimalikult lakoonilisena on põhjendatud ka sellega, et liigne ja korduv süvenemine oma tundmustesse võib tekitada sekundaarseid psühholoogilisi probleeme, nn somatisatsiooni. Õige lähenemise korral on see välditav! Ärge elage päeviku nimel — elus on palju enamat!
Millal pöörduda arstile? Nagu juba eelpool mainitud, ei tähenda üks atakk elus veel haigust. Kuna aga haigust diagnoosib siiski arst, on esmase pöördumise põhjendus tavaliselt peavaluhoogude kordumine. Tüüpiliste avalduste korral on migreeni diagnoos kliiniline ning ei vaja täiendavaid uuringuid. Neid on vaja teha peamiselt siis, kui tegu on atüüpilise avaldusega, peavalu on esmaselt tekkinud kõrges eas, peavaluhood tekivad öösel une pealt ning valu äratab inimest, peavaluga kaasub langetõvele sarnane krambisündroom või muu neuroloogiline defitsiit viimast sedastab arst neuroloogilisel läbivaatusel.
Ka tihe ajaline seos teise haigestumisega vajab erilist tähelepanu. Arsti roll inimese peavalude tõlgendamisel on juhtiv — Miks valutab uhist arst on võimeline migreeni ära tundma. Kui diagnoos on olemas, siis järgmine oluline faktor on peavaluhoogude ravi. Kui tavapärased käsimüügiravimid nende õige kasutamise korral ei aita, tuleb abi küsida arstilt, kes kas teeb muudatusi juba olemasolevas ravis või valib sobiva ravimi retseptiravimite nimekirjast.
Edasine migreeni jälgimine ei vaja tavaliselt arsti sekkumist, v. Kindlasti aga tuleb pöörduda abi saamiseks arstile siis, kui migreenihood püsivalt sagenevad, oluliselt elukvaliteeti langetavad või valuvaigistite tarvitamine muutub liiga sagedaseks 10—15 päeva kuus on juba kriitiline valuvaigistite tarvitamise piir.
Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks.
Perearst on esimene, kelle poole pöörduda. Vajadusel suunab ta peavaludega inimese teistele spetsialistidele — enamasti neuroloogile. Kõrgelt kvalifitseeritud peavaluspetsialistid tegelevad enamasti raskemate ja mahlad liigesevalu juhtudega. Eestis on mõned peavaludele spetsialiseerunud kabinetid ja ambulatoorsed vastuvõtud, Taitmise ravi jalgsi Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Tallinna Keskhaiglas jne.
Kuidas aidata iseennast? Kuna migreeni kõige häirivam faas on ikka valu, siis Miks valutab uhist teema käsitlemist tavapäraselt valu kupeerimisest. Arvestades migreeni tekemehhanisme, on suhteliselt vähetõenäoline, et valuhoog möödub kiirelt ilma ravimiteta. Kergemate migreenihoogude puhul aitavad Miks valutab uhist käsimüügiravimid — paratsetamool, mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid näiteks ibuprofeen on sellistel juhtudel esimese valiku ravimid.
Alles siis, kui on Miks valutab uhist, et migreenihoog ei allu nendele rohtudele, tuleb kaaluda spetsiifilisemate ravimite kasutamist.
Hetkel on need grupp ravimeid, mida nimetatakse triptaanideks. Tegu on retseptiravimitega, mis tähendab seda, et nende kasutamise Miks valutab uhist enne heaks kiitma arst, kes hindab olemasolevaid näidustusi ja kontrollib vastunäidustuste puudumist.
Migreeni ravi pole ainult tablett! On terve rida soovitusi, mis ei ole seotud medikamentidega Miks valutab uhist alustada tuleb valu põhjuste välja selgitamisest. Esiteks — sageli on migreenil esilekutsuvaid faktoreid.
Need võivad olla seotud sellega, mida inimene sööb-joob: vein, juust, oad, šokolaad on vaid mõned näited. Oluline on neid vältida vaid sellisel juhul, kui nad tõesti kutsuvad teil migreeni atakke esile. Täpselt sama kehtib ka teiste esilekutsuvate faktorite suhtes stress, pingelangus, ilmastikumuutused ja paljud teised faktorid.
Enda ja oma haiguse tundmine aitab neid vältida. Teiseks — on tõestatud, et regulaarne füüsiline aktiivsus on seotud migreenihoogude sageduse Matt liigesevaluga. Regulaarsuse all mõeldakse sellist treeningkoormust, mille korral seda tehakse vähemalt paar korda nädalas. Seejuures pole just kõige olulisem rakendatav koormus, vaid pigem emotsioon, mille inimene sellest saab.
Teisisõnu — see peab inimesele meeldima!
