Joonis valu liigestes on

Randme-kämblaliigesest järgmine liiges võib seda kompenseerida ning seetõttu painduda veel rohkem taha hüperekstensioon. Liigesprobleemi lahendamiseks on vaid üksikutel juhtudel vajalik kirurgiline sekkumine, mille korral artroskoopiliste ning artrotsenteesi peenikeste instrumentide ja nõelte püütakse liigest loputada ning sinna süstida põletikuvastaseid ained. Millised on ravivõimalused? Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus. Lahasesse panemine ja kortisoonisüstid võivad aidata valu leevendada. Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet vt joonis 3.

Alalõualiigese haiguslikud seisundid

Nii liigub liigesepea suu avamisel. Liigesprobleem võib välja areneda järgmistel eeldustel: kaotatud või puseriti hambad lahihambumus alalõua hambad on ülemistest kas liialt ees või taga hambumushäire ehk maloklusioon - vastashambad ei sobitu teineteise suhtes korrektselt vt alumist joonist degeneratiivne artriit -reumatoidartriidiga kaasnev seisund erinevad pea- või kaelavigastused stressist tingitud hammaste pingeline kokkusurumine bruksism ja lõualihaste spasmid Vastashammaste valest sobitumisest tekivad lisapinged Kõik need sümptomid võivad tingida alalõualuu vale asendi, mis tekitab lõualiigese närvide, veresoonte, lihaste ja sidekudede üleliigseid pingeid ja väsimust.

Kui seisundile ei saada õigeaegset leevendust, võite hakata seda alateadlikult kompenseerima ebaloomuliku kehaasendiga, mis väsitab omakorda kaela- selja- ja õlalihaseid. Kuidas saab hambaarst aidata Hambaarst on sellise probleemi korral üheks võtmeisikuks meeskonnas, kuhu sõltuvalt probleemi põhjustest kuuluvad veel ortodont, suukirurg, perearst, psühhoterapeut ja vajadusel ka psühholoog.

Kuna liigesprobleemi sümptomid sarnanevad mitmete teiste haiguste omadele, tuleb lõpliku ja täpse diagnoosi panemiseks teha mitmeid hambaravialaseid ja meditsiinilisi uuringuid.

Alalõualiigese haiguslikud seisundid Alalõualiigese TMJ anatoomia TMJ temporomandibular joint ehk alalõualiigese probleemid on suhteliselt levinud üsna suurel grupil inimestest, kusjuures ise nad seda sageli ei teagi. Liigesprobleemiks nimetatakse üldiselt kõiki alalõua lihaste ja liigeste probleeme. See võib olla tunda vaid kerge naksumisena suu avamisel, kuid hullematel juhtudel võib tugev valu haarata kogu näopiirkonna, kaela ja õlad, takistades isegi liigutusi õlavöötme piirkonnas. Temporomandibulaarliigesed paiknevad kuulmekäigust eespool, ühendades alalõualuud koljuga vt ülemist joonist.

Kui põhjused sisaldavad lisaks hambumusprobleemidele ka teisi, suunab hambaarst teid vastava spetsialisti vastuvõtule edasise diagnoosi või ravi saamiseks. Kui tunnused viitavad hambaprobleemidele, tehakse hammaskonnast ja lõualuudest ilmselt esmalt röntgenülesvõtted. Lisaks võib vaja minna hammaste jäljendeid, et uurida võimalikke hambumusprobleeme st kas ülemised ja alumised hambad sobituvad vastastikku korrektselt.

Normaalne mandibulaarliiges Mitmete kahjustustega liigeseketas ja artikulaarpind Ravi Hambumushäirete korral püütakse seda kõigepealt korrigeerida, et hambumus oleks õige.

Selleks võib vaja minna hambakroone ja hambakontuuride korrigeerimist.

Kui tegu on bruksismiga ehk hammaste krigistamisega, võidakse selle ärahoidmiseks paigaldada hammaste vahele spetsiaalne kape, et ülemisi ja alumisi hambaid rohkem lahus hoida.

Vaja võib minna ka ortodontiliste aparaatide abi. Vt lisaks: Temporomandibulaarliigese raviaparaat Ajutiselt püütakse leida ka mingit ravi lihaste pingeseisundite ja valu vastu - nendeks on lõdvestavad harjutused, valuvaigistid, soojad ja külmad kompressid.

Teile võidakse soovitada ka spetsiaalseid lõualuu harjutusi, mis lihaseid tugevdavad, ning kõvemast toidust nt porganditest hoidumise dieeti.

Suurt abi võib olla ka psühhoteraapiast, mis vähendab üleüldisi pingeid. Füsioloogiline ravi võib hõlmata lisaks ultraheliravi ja rühiharjutusi.

Liigesprobleemi lahendamiseks on vaid üksikutel juhtudel vajalik kirurgiline sekkumine, mille korral artroskoopiliste ning artrotsenteesi peenikeste instrumentide ja nõelte püütakse liigest loputada ning sinna süstida põletikuvastaseid ained. Kes sellesse haigestuvad? Osteoartriiti pöidlapõhimikul esineb kõige sagedamini üle aastastel naistel. Haiguse täpne põhjus on teadmata, kuid sellise artriidi tekke eelsoodumusteks võivad olla geneetika, eelnevad vigastused, nagu murrud ja nihestused, ning liigeste üldine lõtvus.

Millised on sümptomid? Kõige sagedasem sümptom on valu pöidlapõhimikul. Valu võivad süvendada tegevused, mis nõuavad haaramist, näiteks purkide avamine, uksenuppude keeramine ja kirjutamine.

Artriit pöidlapõhimikul Mis see on? Normaalses liigeses katab kõhr luude otsad ning toimib amortisaatorina, võimaldades sujuvat ja valutut liikumist. Osteoartriidi OA või degeneratiivne artriit korral kulub kõhr ära ning selle tulemusena puutuvad luud omavahel kokku, tekitades valu ja deformatsioone.

Kui haigus progresseerub, võib valu esineda ka puhkamisel ja öösel. Raskematel juhtudel võib tekkida liigese progressiivne kahjustumine ja paigast nihkumine; kui kämblaluu liigub sadulliigesest välja, võib pöidlapõhimikule tekkida kühm.

Liigese nihkumine võib põhjustada piiratud liikuvust ja nõrkust, muutes haaramise keeruliseks vt joonis 2.

Randme-kämblaliigesest järgmine liiges võib seda kompenseerida ning seetõttu painduda veel rohkem taha hüperekstensioon. Kuidas diagnoositakse?

• Alalõualiigese haiguslikud seisundid - Artiklid - askala.ee
• Hoidke sorme liigeseid hiirest
• Artriit pöidlapõhimikul – AS Orthopedica

Diagnoos pannakse haigusloo ja füüsilise läbivaatuse käigus. Surve ja liigutused, nagu pööramine, tekitavad liigeses valu. Liigeses võib esineda ka hõõrdumistunnet vt joonis 3.

• Poletik kuunarnuki liigeste ravi raiuda