Neljanda valu uhises, Tõnu Lehtsaar: aukartus valu ees
Kuigi välistaju puhul tajutakse välisobjekte ja nende omadusi kaudselt, seda kaudsust tavaliselt ei teadvustata; seda näitab ainult filosoofiline refleksioon. Earl Conee järgi me nimetame valuks nii valuseisundit kui ka valukvaale. Sellist elamuste analüüsi nimetatakse adverbialismiks , sest öeldakse, et punase objekti tajumise korral tajutakse punaselt. Valu on piisavalt kontrollitud võimaldades patsienti aktiviseerida 7. Valu ravis on kasutatud multimodaalset analgeesiat kui võimalik opioidid, mitte-steroidsed põletikuvastased ained, mitte-farmakoloogilised meetodid 5. Kui kogu vaimuvälise reaalsuse kaudset taju vahendab meelteandmete otsene taju ning meelteandmed on vaimuväliste objektidega teatud süstemaatilistes suhetes, mistõttu nad on kontingentselt neid representeerima hakanud, siis on täiesti võimalik ka valu meelteandmeid representeerivateks pidada, st otsene teadlikkus valu meeleandmetest võiks konstitueerida nende koekahjustuste kaudse taju, mis neid meelteandmeid tavaliselt süstemaatiliselt põhjustavad.
Iseenda jaoks andsin selle tundele nime — valuaukartus. Tunnen valuaukartust, kui kuulan hingevaluga inimest, kelle valu on minu enda kogetust suurem. See on natukene seda moodi kui suhelda endast targema inimesega. Valuaukartus viib mind kuulaja ja õppija rolli. See on nii vastuoluline. Minu juurde tullakse abi otsima, aga tegelikult aidatakse ja haritakse mind, näidatakse, mis jääb teispoole mulle tuntud valu piiri. Südamevalu on ühelt poolt üldinimlik, aga samas alati kordumatu ja unikaalne.
Abikaasa kaotus, lootusetult sassi suhted, sügav solvumine, põrmustatud enesehinnang, võimetus mõista toimuvat, üksijäämine — need on vaid mõned südamevalu nimed.
Oma teadliku elu alguses ma peaasjalikult õppisin teadmisi. Siis tuli aeg, kui ma õpetasin teadmisi. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt Neljanda valu uhises või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja. Kui teenuse osutaja ja teenuse saaja suhtlevad elektroonilisel teel, ei loeta teenust seetõttu elektrooniliselt osutatavaks teenuseks.
Valu tõttu rehospitaliseeritud patsientide arv Patsientide rahulolu kasutades patsiendi rahulolu skaalat Valuravi efektiivsuse monitoriseerimiseks peab patsiendi haiguslugu sisaldama järgmisi andmeid: 1. Valu tugevus 2. Ordineeritud ja manustatud valuvaigistid sh ravimi nimetus, manustamisviis ja annus.
Valuravi mõju patsiendi elukvaliteedile ja funktsioneerimisele ehk võime kõndida, üldine aktiivsus, tuju, uni. Filosoofia[ muuda muuda lähteteksti ] Valu on kehaline aistingnagu ka näiteks sügeluskõdisurin ja orgasm.
Kehalistel aistingutel on tavaliselt asukoht kehas, intensiivsus, kestus ja mõned muud omadused, mida tavaliselt omistatakse füüsilistele esemetele ja kvantiteetidele, aga neid peetakse privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks.
Seega paistab olevat põhjendeid nii selle kasuks, et pidada neid füüsilisteks objektideks või seisunditeks, mida tajutaksekui ka selle kasuks. Need arusaamad ei käi omavahel hästi kokku. Selle poolest nad sarnanevad füüsiliste esemetega või nende seisunditega. Valude kohta öeldakse, et neid tuntakse kuskil: näiteks: "Ma tunnen vasaku käelaba seljal teravat valu.
- Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust.
- Liigeste jaotus
- Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke.
- Mis Oys liigesed
- Valu – Vikipeedia
- Liigeste flosteroon
Valu tõmbab tähelepanu ja hoolitsuse neisse kohtadesse, kus neid tuntakse. Mõnikord öeldakse ka, et sama valu tuleb tagasi või käib hooti peal.
See vihjab arusaamale, mille järgi valusid on usutav samastada kehaosade seisunditega, tõenäoliselt koekahjustustega sest millest muust võiks jutt olla? Ometi on terve mõistus sellise samastuse vastu, samuti paistab, et terve mõistus ei pea valutundmist millegi füüsilise tajumiseks. Tõepoolest, terve mõistus peab mõeldavaks Neljanda valu uhises mingis kehaosas valu tundmist, ilma et vastav kehaosa oleks kahjustatud, fantoomvaludishias kui ka valu mittetundmist hoolimata kahjustusest valuvaigistite või anesteesia toimel.
Nagu teisigi teadvustatud episoodide elamusi, peetakse valusid tavaliselt privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks.
Rääkides valudest kui elamustest, räägitakse neist ühtlasi nii, nagu neid elamusi kuidagi seesmiselt tajutaks, nii et mõte läheb introspektsioonile. Valutundjad ütlevad, et nende elamused on privaatsed selles mõttes, et neil endil pole nendele sellist episteemilist ligipääsu nagu neil endil nad tunnevad valu ning selle põhjal saavad teada, et nad seda tunnevad ; see vastandub tavaliste tajuobjektide vahetu vaimuvälise ümbruse, sealhulgas oma keha avalikkusele.
Navigeerimismenüü
Paistab ka, et valud on subjektiivsed selles mõttes, et nende olemasolu sõltub sellest, et neid tuntakse; ka selles suhtes nad erinevad tavalise välistaju objektidest. Paistab, et inimestel on eriline episteemiline autoriteet oma valude suhtes: nende valuteated paistavad olevat korrigeerimatud või isegi eksimatud. On paratamatu, et kui keegi usub, et tal on valus, siis tal on valus.
SCP-212 The Improver - object class safe - body horror / transfiguration scp
On paratamatu, et kui kellelgi on valus, siis ta teab, et tal on valus, ennastsisendav vaimuseisund. Nii et paistab, et pole vastandust näilise ja tegeliku valu vahel. Paistab, et siis ei saa mul valu tundmise põhjal tekkida ekslikku uskumust, et mul on valu, nii nagu välistaju puhul.
Valudel kui aistingutel ei ole asukohta. Aga millele me siis asukoha omistame, kui me seostame valusid kehaosadega? Kui jutt on välistajust, näiteks millegi nägemisest, siis teised saavad seda samamoodi näha hallutsinatsiooni korral nägemist ei toimu.
Erinevalt nägemisest endast eeldab oma nägemisest teatamine endast, et teataja paigutab kategoriseerib nähtu mingi mõiste alla. Valuteate tõesus ei nõua mingi vastava seisundi olemasolu kehaosas. Kui me ütleme, kus meil valutab, siis me ei võta sidumust, et selles kohas on mingi kahjustus; välistaju puhul on asi teisiti. Aga kui ma rääkides valust mingis kohas, ei paiguta sellesse kohta ei vaimset elamust ega kehalist seisundit, mida ma siis teen?
Tervel mõistusel on raske vastata. Siiski, kui väga peale käia, siis öeldakse, et tegu on millegagi, mida ma introspektsiooni abil saan jälgida ja kirjeldada, ja see sisemise tähelepanu privaatne ja subjektiivne objekt, mille kohta ma ei saa eksida, asubki kehaosas. Kui seda tõsiselt võtta, siis tuleb välja, et sellel asjal on küll asukoht avalikus ruumis, aga ainult minul on sellele episteemiline ligipääs; ja selle olemasolu sõltub sellest, et ma seda tunnen tajun.
Tekib ka küsimus, et kui see asi on minu Neljanda valu uhises eraldi, kuidas siis nii saab olla, et ma ei saa selle kohta eksida.
Ja mis laadi asi see siis on, kui see pole füüsiline?
Tõnu Lehtsaar: aukartus valu ees | Arvamus | ERR
Nii et terve mõistus ütleb kokkuvõttes midagi niisugust, et valu on ühtaegu akt ja objekt. Tajuakti analüüsitakse tajuja seisukohast nii, et selles osalevad elamus ja mõisteline kategoriseeriminest mõistete rakendamine taju objektile ja selle omadustele. Tajuelamused on tajujale läbipaistvad, nii et ta tajub vaimuvälist reaalsust otseselt, tajumata või teadvustamata kõigepealt elamust või selle omadusi. Niisugust tervemõistuslikku vaadet nimetatakse tavaliselt naiivseks realismiks või otseseks realismiks.
