Hupata liigese artroosi,
Vanemad koerad ja kassid saavad ravis palju leevendust. Hüppeliigese puhul võib positiivsena välja tuua, et kuigi tegemist on ühe suure liigesega, on see sedavõrd perifeerne ehk kehatüve suhtes kauge, et enamasti pole seda opereerida vaja, vaid abi saab bandaažidest, spetsiaalsetest jalatsitest või tallatugedest. Seda tüüpi haigusega on kahjustatud pahkluu liigest. Artroosi ravi nõuab eelnevalt põhjuse võimalikult täpset kindlakstegemist ja põhjalikku uurimist. Kõige täpsem diagnostiline meetod on sünoviaalvedeliku uurimise meetod. Näiteks soovitas ta käia saunas, teha soojendavaid vanne või panna käed sooja parafiini sisse.
Tervis Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kaspar Tootsi leidis uudse seose aordi jäikuse ja osteoartroosi raskusastme vahel.
Artroos koertel ja kassidel – mis seda põhjustab?
Uuringus käsitletud biomarkerid võivad tulevikus osutuda olulisteks osteoartroosi diagnoosimisel ja kulu ennustamisel ning aidata leida uusi ründepunkte haiguse ravimisel. Osteoartroos, tuntud ka kui artroos, on krooniline liigeshaigus, mis haarab sagedamini käe- põlve- puusa- ja lülisamba liigeseid ning põhjustab valu ja liigesliikuvuse piiratust.
Perthesi haigus - reieluupea verevarustuse rikkumine. Samuti saate eristada mitmeid geneetiliselt määratud põhjuseid, mis põhjustavad artroosi arengut: Kui arvestada käe ja sõrmede artroosiga, siis on teadlased leidnud, et Bouchardi ja Heberdeni nn sõlmekesed kui haigused võivad olla päritavad.
Hupata liigese artroosi patsientide arv on suur ning tegemist on kiiresti kasvava probleemiga. Juba praegu on see haigus üks suurimaid elukvaliteedi halvendajaid vanematel inimestel.
On leitud, et sümptomaatiline põlve osteoartroos tekib elu jooksul praktiliselt igal teisel inimesel. Põlve osteoartroos mõjutab miljonit inimest.
Mis on artroos? Artroosi etapid, sümptomid, ravimeetodid
Lisaks on leitud, et sümptomaatiline põlve osteoartroos tekib elu jooksul praktiliselt igal teisel inimesel. Üheks Hupata liigese artroosi osteoartroos riskifaktoriks on rasvumine. Tegemist on arenenud maailmas üha sageneva probleemiga.
- Terved liigesed Kui liigesekõhr on kulunud, siis esialgu ei märka me tavaliselt muudatusi selle struktuuris.
- TÜ doktoritöö annab lootust levinud liigeshaigusega patsientidele | Tervis | ERR
- Liigesekõhre degradatsiooni esimesed märgid - Proenzi®
- Reumatoloog: liigesevalu ravi võiks praegu alata kodustest vahenditest | Tervis | ERR
Ühest küljest avaldab ülekaal otseselt mehhaanilist survet raskust kandvatele liigestele, mis tõstab liigese traumaatilise kahjustuse riski.
Teisest küljest on leitud, et rasvumine on seotud ka raskust mitte kandvate liigeste osteoartroosiga ning tekitab süsteemset põletikku.
Praegune ravitaktika keskendub põhiliselt valu leevendamisele ja liigese funktsiooni säilitamisele ning lõppstaadiumis liigesproteesi paigaldamisele. Viimane on küll väga tõhus patsientide elukvaliteedi parandamisel, aga toob endaga kaasa suuri riske.
Haiguse riskifaktorid
Seetõttu on paremate ravimeetodite leidmiseks hädavajalik haiguse protsesse täiendavalt uurida. Paraku puuduvad haiguse varajaseks diagnoosimiseks, haiguse kulu ennustamiseks ja ravi hindamiseks senini head bioloogilised markerid. Teadlased pole haiguse tekkemehhanismidest tänaseni piisavalt hästi aru saanud ja see takistab haiguse tõhusat pidurdamist. Osteoartroosi on pikalt peetud kõhre mehhaanilisest kulumisest tingitud haiguseks, aga viimastel aastatel on ilmnenud üha rohkem tõendeid, et haiguse arengus mängivad olulist rolli süsteemne alaäge põletik ja häirunud ainevahetus.
Haiguse üldkirjeldus
Osteoartroosiga patsientidel on leitud kõrgem südame- ja veresoonkonna haiguste risk. Osteoartroosiga patsientidel on leitud kõrgem südame- ja veresoonkonna haiguste risk, kuid täpsemad mehhanismid selle võimaliku seose taga on teadmata.
Kaspar Tootsi interdistsiplinaarne doktoritöö selgitab osteoartroosi ja südame- ja veresoonkonna haiguste ning oksüdatiivse stressi ja ainevahetushäirete sh metaboolse sündroomi vahelisi seoseid. Peale selle kirjeldab töö osteoartroosi lipiidide rasvade ainevahetusega seotud madalmolekulaarsete ühendite profiili.
Tootsi kaasas uuringusse 70 Tartu ülikooli kliinikumi ortopeedia osakonna lõppstaadiumis osteoartroosiga patsienti, keda ta võrdles 82 kliiniliselt ilma osteoartroosita inimesega.
Endoteeli keskuses hindas värske doktor uuritavate arterite jäikust pulsilaine leviku kiiruse ja pulsilaine analüüsi mitteinvasiivse metoodikaga. Biomarkerite ja madalmolekulaarsete metaboliitide taset veres mõõtis Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi biokeemia osakonnas ning Tartu ülikooli kliinikumi ühendlaboris.
Uudse lähenemisega töö tulemusena leidis Tootsi uue seose aordi jäikuse ja osteoartroosi raskusastme vahel.
Haiguse staadiumid
Tootsi tuvastas uuringuga seosed osteoartroosi ja lipiidide ainevahetuse, oksüdatiivse stressi ja arterite funktsiooni vahel. Tema töö täiendab oluliselt teadmisi haiguse patogeneetilistest mehhanismidest.
Doktoritöös käsitletud biomarkerid võivad tulevikus osutuda olulisteks osteoartroosi diagnoosimisel ja kulu ennustamisel ning aidata leida uusi ründepunkte haiguse ravimisel. Kas teadsid?
Etapid Osteoartriidil on kolm arengutaset. Lekeni algofunktsionaalse indeksi abil on võimalik iseseisvalt määrata artroosi astet: Liigese degeneratsiooni esimest astet iseloomustavad muutused sünoviumis ja vedelikus, mis mõjutavad kõhre toitumist. Teises etapis ilmuvad esimesed "kellad": patsient tunneb liikumisel valu ja krõmpsumist liigestes. Siis tuleb kolmas etapp.
Osteoartroos on heterogeenne liigeshaiguse grupp, mis omab mitmeid seoseid teiste haigustega. Üheks oluliseks osteoartroosi riskifaktoriks on rasvumine. Doktortöö näitas, et osteoartroosiga patsientide arterite jäikus oli märgatavalt kõrgem kui vanuse ja soo poolest sobitatud kontrollgrupil. Toimetaja: Katre Tatrik.