Valge ulemuse valu ravi.

Loodetavasti suhtud uutesse mõtetesse avatud meeltega ja avarapilguliselt. Analüütiline ehk jungiaanlik psühhoteraapia põhineb Carl Gustav Jungi käsitlusel inimpsüühika olemusest ning selle arengust ja muutumisest elu jooksul. Viimastel aastatel on teadusuuringud andnud nende kohta rohkesti uut teavet.

Seega on kindlasti absurdne väita, et patsient suudab arstiga päris võrdselt positsioonilt suhelda. Patsient on alati suhetes nõrgem pool, sest haige inimene on haavatav ja sageli ka tugevate emotsioonide kütkes — tundes hirmu haiguse enda või raviprotseduuri ees.

Järelikult on arsti empaatiavõime ja taktitunne kutsesobivuse üks tähtsaim komponent — ta peab oskama oma võimuga delikaatselt ümber käia. Probleemid pole siiski ületamatud.

Next Sisukord Eessõna 6 Uus arusaam valust 10 Minu oma lugu 34 Valu talitsemise vahendid 41 Otsi õiget teavet 42 Maga paremini 54 Meelestu positiivselt 62 Puudutused 72 Tee seda, mis pakub naudingut 80 Räägi oma tunnetest Toida ennast Naudi liikumist Tervendav teadvelolek Tööta Armasta Võta lemmikloom Jälgi kaalu Lõpeta suitsetamine Jooga Nõelravi Kultuur annab jõudu Vaigista valu Lisad Lisa 1: Asjad, mida sa võid ise mõjutada — ja kuidas need mõjutavad valu Lisa 2: Soovitusi töökorralduseks, et valu kannatav inimene tööga paremini toime tuleks Lisa 3: Sinule, kes sa oled kroonilist valu põdeva inimese abikaasa, sõber, töökaaslane või ülemus Raamatus viidatud uurimused Eessõna HEA LUGEJA, SA oled kannatanud valu kindlasti juba pikemat aega, pikki kuid, võib-olla ka aastaid või isegi aastakümneid.

Patsientide ja arstide vahelise suhtluse paranemine sõltub ennekõike ikkagi meditsiinijuhtide ametioskustest. Eesti patsientide rahulolu suureneks oluliselt, kui kõik haiglad tõesti võtaksid endale eesmärgiks, et meedikute professionaalne ja sõbralik suhtlus on samavõrd avaliku teenuse osa kui näiteks kanüülipanek. Tegelikult ongi patsiendi ja arsti suhtlus raviprotsessi keskpunkt: ravi ise õiged ravivõtted ja suhtlemine Valge ulemuse valu ravi ühe terviku lahutamatud osad.

Heast suhtlejast arst saab kiiremini ja rohkem infot patsiendi enesetunde kohta, mis kergendab diagnoosimist ja ravi. Samuti võtab patsient hea kontakti korral arsti nõuandeid innukamalt kuulda. On positiivne, et Merimetsa nakkushaigla juhtumist tehti kiired järeldused ning alustati personali suhtluskoolist. Ka kõik teisid Eesti meditsiiniasutused võiksid seda eeskuju järgida.

Ja alustada võiks veel mõnest muustki pealtnäha väikesest asjast. Sellise nähtuse tekke tüüpilised seisundid on selja- või peavalu, artroos ja liigesereumatism, ärritunud soole sündroom ja fibromüalgia.

Tervisevõtit keerates — Terviseleht 11 märts — DIGAR Eesti artiklid

Inimesel võib olla liigesereumatismist põhjustatud kohatine valu mõnes liigeses ja samal ajal üldisem, kesknärvisüsteemi ning aju ülitundlikkusest tingitud valu.

Krooniliseks muutunud ja ühtlasi kesknärvisüsteemi hellaks teinud valu ei ole peaaegu kunagi ohu märguanne, igatahes mitte samal moel nagu akuutne valu. Seega ei tule kroonilisse valusse suhtuda samal viisil nagu akuutsesse valusse. Individuaalsel valuaistingul on alati mitmeid põhjusi, siin seostuvad omavahel füsioloogilised reaktsioonid, tundekogemused, ootused — olnu, nüüdishetk, tulevik.

Tänapäeval on teada, et valutunnet mõjutavad väga paljud asjad, mitte üksnes konkreetne koevigastus.

Uuringud toovad esile täiesti ootamatuid seoseid ja tegureid, mida ehk ei olegi varem osatud seostada valunähtudega. Mul on sulle üks palve: seda raamatut lugedes peatu vahel hetkeks ja mõtle järele, kuidas asjad, millest räägin, mõjutavad sinu oma valu ja sellega toimetulekut.

Viimased keelenõuanded

Loodetavasti suhtud uutesse mõtetesse avatud meeltega ja avarapilguliselt. Uudse teadmuse järgi võib näiteks kõrgenenud valutundlikkus olla pärilik. Paljud valukannatajad räägivad, et nende isadel, emadel või vanavanematel on olnud samasuguseid valusümptomeid: seljahädasid, reumavalusid või puusakahjustusi. Pärilikkust uuritakse nüüd agaralt, aga ilmselgeid valugeene pole esialgu leitud.

Keelenõuanne

Geenide ja nende muutuste ehk mutatsioonide mõju sõltub suuresti ka sellest, missugused geenid on aktiivsed ja millised on välja lülitunud.

Valutundlikkust mõjutavate geenide toimet reguleerib osaliselt keskkond.

Ent ülemus laskis neil hoopis pidžaamad selga tõmmata, käsutas haiglavoodisse ning ütles, et neil tuleb üks nädal elada patsiendina, kogedes ka kõiki ebameeldivaid protseduure. Sentimentaalne muinasjutt, eks ole. Reaalne haiglaelu Eesti vabariigis pakub mõnikord hoopis teisi stseene. Tean vähihaiget, kelle juuresolekul nentisid arstid, et teda pole enam mõtet opereerida, sest ta juba lehkab.

Geenide toimemehhanism võib tänapäevase käsituse järgi pärineda eelmistest sugupõlvedest, nende mõju võib ka hüpata üle sugupõlvede. Ongi oluline endale teadvustada, et kuigi valu kogeme siin ja praegu, mõjutavad seda, kuidas me valu tunnetame, ka meie minevik, varased elukogemused ja kasvukeskkond. Tõenäoliselt on valuelamuse puhul otsustavam osa kui 13 pärilikkusel siiski õppimisel ja tasul, mida me õppimise eest saame.

Me õpime kogu elu jooksul oma keskkonnalt, kuidas valuga käituda.

Õpime valusse suhtumist selle järgi, kuidas ema meie valusse suhtus, kui lapsepõlves rattaga kukkusime, või kuidas meie vanemad või nende vanemad oma valudesse suhtusid. Tegutseme moel, mida usume ja loodame valu leevendavat.

Kui me lootus täitub ja valu leeveneb, siis aju premeerimissüsteem aktiveerub ja ajus tekib mälujälg. Mälujäljed tekivad ka siis, kui kordame mingit toimingut või mõtet.

Kordamine kinnistab ja toiming automatiseerub ajus kiiresti. Kui harjutad tantsukursustel samme või koorilauluharjutustel uut laulu, hakkavad närvirakud õppima.

Niisamuti õpivad närvirakud valukogemusest.

Järgmine nr. Erandina on käsitsi parandatud autorite nimed, pealkirjad ja pildiallkirjad. Täpsuse aste sõltub mitmest asjaolust: väljaande trükikvaliteedist, mikrofilmi kvaliteedist skaneerimise hetkel, kujunduse elementidest, skannerist, aga ka OCR tärgituvastuse tarkvarast.

Ise seda märkamata oled ehk salvestanud oma aju kõvakettale valuga seostuvat käitumist, mis pole üldse mõttekas. Oled näiteks õpetanud ennast paigale jääma ja pikali heitma iga kord, kui tunned alaseljas ebameeldivat valu. Sulle on ehk isegi öeldud, et valu on ohumärguanne ja tuleb vältida kõike, mis võib valu põhjustada. Nõnda toimides võid ehk leida hetkelist kergendust, aga pikapeale võib selline teguviis hoopis valuspiraali püsistada ja valu võib muutuda krooniliseks.

Tõenäoliselt tunneb su selg end paremini, kui püsid liikvel ja oled aktiivne, hoolimata valust.

Ja valu mõjutamiseks on muidki vahendeid peale liikumise. Piisav uni, suitsetamise vältimine, stressiga toimetulek ja endale sobiva kaalu saavutamine on valutundlikkuse ja valutaluvuse seisukohalt väga olulised tegurid.

Valu by Rahva Raamat - Issuu

Viimastel aastatel on teadusuuringud andnud nende kohta rohkesti uut teavet. Tutvustan siin raamatus veel mitmeid selleteemalisi uusi ja üllatavaid vaatenurki. Lohutust peaks pakkuma teadmine, et kunagi pole liiga hilja ega liiga raske omaks võtta uusi tegutsemisviise, mis 14 aitavad valuga paremini toime tulla. Valukannatajale võib täie kindlusega öelda, et küll ka vana koer suudab uusi trikke õppida, kui ta vaid taipab, milleks ja kuidas.

Uute arusaamade toel on kergem härjal sarvist haarata. Suurem osa kroonilise valu käes kannatajaist, keda ma oma ametis olen kohanud, räägivad, et on valmis tegema mida tahes, et valu vaid leeveneks.

Valmisolek on seega olemas, läheb vaja vaid muutuse käivitajat. Loodan, et see raamat pakub sulle ideid ja häid nõuandeid, kuidas suhtuda ellu koos valuga arukalt.

CONFIDO MEDITSIINIKESKUS

Igaüks teab, et kui lööd varba vastu riiuliserva, siis normaalses olukorras või ka veidi pahuramas tujus lendavad suust vandesõnad vandesõnadel on muide oma positiivne roll, uurimused näitavad, et nende vallapäästmine aitab valu paremini taluda.

Väga heas meeleolus ei pruugi seda valu aga õieti märgatagi. Rõõmu- ja õnnetunded leevendavad akuutset valu. Ka krooniline valu läheb hetkeks meelest, kui istud õhtul heade sõpradega ja naerad lõbusate juttude peale.

Positiivsetest tunnetest on ehk armumine tõhusaim valuleevendaja. Kirglik, tuline armastus hakkab pumpama ajust kehasse tõelist heaolukokteili, naudingu- ja lähedushormoone: dopamiini, serotoniini, oksütotsiini, vasopressiini… Üks sõõm ja valutaluvusvõime kerkib pilvini. Paraku heidab armastuse lõppemine meid valusa prantsatusega tagasi maa peale. Arhetüübid on algkujundid, mis kujutavat endast instinktiivset väge vormivat printsiipi.

Depressiooni langemine võib viidata sellele, et viis, kuidas inimene oma elu elab, ei ole tema jaoks loomulik ega loomuomane.

NAUTICA CONFIDO KIIRKLIINIK

Jungi nägi psüühest usaldusväärse fenomenina, milles vaim ja teadvustamatus üritavad pidevalt inimesele abi osutada. Ta pidas psüühet isereguleeruvaks. Erinevalt Freudist polnud psüühe Jungi jaoks patoloogiline, mis tuginenuks valulikele lapsepõlvekogemustele või seksuaalkonfliktidele. Jungi meelest võisid isegi problemaatilised sümptomid nagu ängistus ja masendus osutuda potentsiaalselt kasulikeks, kuna need suunavad inimese tähelepanu teatud ebaharmooniale tema psüühes, mida saab muuta.

Näiteks võib depressiooni langemine viidata sellele, et viis, kuidas inimene oma elu elab, ei ole tema jaoks loomulik ega loomuomane.

Ta arvas, et peaksime ennast kuulama ning välja selgitama, kes me tegelikult oleme ning mida tegelikult tunneme. Ise ja vari, heledad ja tumedad aspektid Jung oli seisukohal, et ise funktsioneerib isiksuses juhtprintsiibina ning tema osundatud suunas liikumine toob kaasa isiksuse arengu. Seda loomulikku arenguprotsessi kutsus ta individuatsiooniks.

Eks igaühel ole õigus oma seisukohale. Igatahes küsimus esitati selline: Jalg valutab varvastest kõrgemal, kus on näha peopesasuurune punane laik, pihuga siludes nahast veidi kõrgem, selge piiriga, enne oli palavik ka, nüüd läks üle. VV: Mis ta muud on kui roos, selles jõuame kokkuleppele. Ibuprofeeni sisaldavaid tablette asjaosaline juba võtab ja saialille salviga määrib, mis on arstikunsti reeglitega täiesti kooskõlas. Kuni 10 päeva võib nii tohterdada, kui selle ajaga tagasi ei lähe, siis tuleb arstile minna ja antibiootikumid välja kirjutada.

Millele järgneb küsimus — aga kust see roos tuli, pole ju ehmatanud ega vihastanud? VV: Nüüd tuleb selgitada, et naha roospõletikul pole ehamatusega midagi pistmist, see on mikroobne nakkus, algab pisikesest kriimustusest või muust nahavigastusest ja kui sinna satuvad mikroobid, mida mullas ja tolmus alati leidub, siis võib tekkida nahapõletik.

Ravitakse kergemal kujul põletikuvastaste preparaatidega ja raskemal juhul saab mikroobidest jagu Valge ulemuse valu ravi antibiootikumidega. Ja siis läheb lugu huvitavaks