Uhine valu nakkus

Üheks võimalikuks seletuseks on hügieenitingimuste ulatuslik paranemine, mistõttu tänapäeva lapsed ei puutu valdavalt kokku ussnugilistega kes olid tõenäoliselt inimese igapäevased kaaslased meie evolutsioneerumise keskkonnas. Nesse ja Williams iseloomustavad ülalkirjeldatud olukordi poeetiliselt, väites, et emaüsa on võimalik käsitleda lahinguväljana, kus geenid mängivad üksteise vastu välja oma huvisid meie tervise arvelt. Nimetatud kontekstis on huvitav mõtiskleda erinevate isiksuseomadustega kaasneva kasu ja kahju üle. Ja tõepoolest — oraalsete kontratseptiivide tarvitamine vähendabki munasarja ja endomeetriumi vähki haigestumise riski.

Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel alates 50 aasta vanustel inimestel. Haigustekitaja: Vöötohatise tekitajaks on tuulerõugete-vöötohatise viirus ehk inimese herpesviirus 3. Nakkusallikas: Vöötohatise nakkuseallikaks on haige inimene.

Levimine: Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Vöötohatise lööbe levib piki nahavööndeid. Samas võib nii tuulerõugete, vöötohatise ja postherpeetilise neuralgia korral tervetel täiskasvanutel esineda viiruse-veresus, millele viitab ka viiruse esinemine mitmetes elundites.

Tuulerõugete põdemise ajal on Tlümfotsüüdid ja ka mononukleaarsed rakud viirusega nakatunud, mis omakorda soodustab viiruste levikut organismis. Viiruse-spetsiifiliste valkude olemasolu mononukeaarsetes rakkudes viimased nakatuvad ganglionist läbimineku ajal viitab viirusenakkuse kulgemisele närvisõlmedes. Peiteperiood: Vöötohatise-tuulerõugete viirus püsib latentses olekus inimese närvisüsteemi rakkudes aastaid ja aastakümneid.

Müofastsiaalse valu ravi koolitus

Pärast aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist levitab haige viirusi ühe nädala jooksul pärast haavandite tekkimist. Haigusnähud: Vöötohatise-tuulerõugete viirus kutsub esile tuulerõugete haigusnähud ning pärast ägedate haigusnähtude vaibumist säilib viirus latentses olekus kraniaalnärvides, dorsaalnärvijuurtes ja autonoomse närvisüsteemi ganglionides. Aastate möödumisel, pärast tuulerõugete viiruse vastase spetsiifilise immuunsuse taseme langust, taastab viirus oma aktiivsuse.

Kliiniliselt avaldub see vöötohatise haigusnähtude tekkes eeskätt närvivalu ja tavaliselt ühe kuni kolme nahavööndi ulatuses lööbe ilmumises keha erinevates piirkondades. Nt kolmandast maailmast arenenud riikidesse kolinud Uhine valu nakkus on psühhiaatrilisi probleeme sagedamini siis, kui kolimine toimus enne Rook et al. Igatahes on selge, et mõõdukalt antisanitaarsetes tingimustes üleskasvamine regulaarsed kokkupuuted mulla, koerte jt lemmikloomade ning lastega, maaelu on tervisele väga kasulikud.

Oluliseks nn. Kogu meie varasema evolutsioonilise mineviku jooksul oli naise jaoks loomulikuks seisundiks olla kas rase või imetada. Praeguse ja tollase eluviisi võrdluseks kasutatakse kaasajal kiviaegsele lähedases situatsioonis elavaid küttide ja Uhine valu nakkus hõime. Sellistes hõimudes algab menstruatsioon reeglina hiljem 16 aastaseltesimene sünnitus toimub 19 aastaselt, imetamine kestab järjest aastat ning naine sünnitab elu jooksul keskmiselt last.

Tüüpiliselt on sellistele ürgrahvastele peaaegu tundmatud reproduktiivorganite kasvajad — emaka, munasarja ja rinnavähk, mis on aga väga levinud tsiviliseeritud ühiskondades. Naiste reproduktiivorganite vähkkasvajate kõrge sageduse põhjuseks tänapäeval peetakse pikemat esimese menstruatsiooni ja esimese sünnitamise vahelist perioodi ning elu jooksul läbitud menstruatsioonitsüklite suuremat arvu kaasaegsetes vs.

Sagedaste menstruatsioonitsüklite tagajärjeks on organismi kumuleeruv eksponeerimine östrogeeni toimele, mis stimuleerib emaka limaskesta ja rinnanäärmete rakkude jagunemist nt. Reproduktiivorganite rakkude sagedasema jagunemisega kaasneb DNA kopeerimisvigade e. Seetõttu soovitatakse rasestumisvastase vahendina kasutada rasedust v. Seega — rasestumisvastaste pillide tarvitamine peaks aitama kuigivõrd imiteerida naiste jaoks "ajalooliselt tüüpilist" hormonaalset keskkonda.

Ja tõepoolest — oraalsete kontratseptiivide tarvitamine vähendabki munasarja ja endomeetriumi vähki haigestumise riski. Rinnavähi vastu see siiski ei aita.

Sa oled siin

Üheks võimaluseks teadvustada, kuidas evolutsioonilise adaptatsiooni keskkond mõjutab meie tänapäevast heaolu, on võrrelda ohtlikke v. Geneetilised riukad genetic quirks Nagu varasemates loengutes korduvalt mainitud, sisaldub 'retsept' kõigi Uhine valu nakkus valmistamiseks nende geenides, mis kulgevad ühest põlvkonnast teise, kasutades 'liikumisvahendina' organisme. Sellest johtub, et need geenid, mis suudavad ennast kandvad organismid panna tegutsema teistest tõhusamalt, levivad edasi järgmistesse põlvkondadesse suurema tõenäosusega kui geenid, mis panevad ennast kandvad organismid käituma viisil, mis ei soodusta nende levimist järgmistesse põlvkondadesse.

Sellest skeemist lähtudes peaks meil tekkima küsimus, kuidas pärilikud haigused ja muud pärilikud defektid üldse saavad olemas olla. Kui loodusliku valiku tagajärjeks on mittekohaste geenide sageduse vähenemine, siis peaksid kaduma ju ka pärilikud haigused! Miks pole siis 'halvad' geenid kadunud? Et sellele küsimusele vastata, peame iga geneetilise haiguse puhul nii nagu enne nakkushaiguste puhul küsima, kes saab sellest kasu. Geneetilistest haigustest kasu saajad 5.

Kasu saajateks võivad olla sedasama haigust põhjustava geeni kandjad, kuid nii, et kasu ja hind avalduvad erinevates eluetappides Näide 1: Mutatsioon, mis vähendab kohasust hilisematel eluetappidel, saab populatsioonis püsima jääda juhul, kui tal õnnestub suurendada ellujäämust varasematel eluetappidel. DR3 geen, mis põhjustab diabeeti, suudab mingil põhjusel vähendada suremust looteeas.

Seetõttu on võimalik, et selle haiguse geeniga loodete ellujäämus on kõrgem kui neil loodetel, kel seda geeni pole.

Analoogiliselt diabeedi geenile väidetakse samasugust lootelise suremuse vähendamise mehhanismi ka fenüülketonuuria geeni kohta. Näide 2: Pärilikud haigused, mis teatavates olukordades võivad haigete sigimisedukust suurendada.

Huntingtoni tõbi on põhjustatud dominantse alleeli poolt ja looduslik valik pole seda elimineerinud seetõttu, et ta avaldub alles peale Mõned tööd on näidanud, et selle haigusega naistel on enne On ilmne, et kõik sellisel viisil sigimisedukust soosivad geenid saavad populatsioonis levida vaatamata sellele, kui ebameeldivaid kõrvalmõjusid nad haigetele põhjustavad.

Kõrgenenud sigimisedukusega seondub teatavates tingimustes ka alkoholism. Näide 3: Kasu või vähemalt kahju puudumine avaldub ainult teatavates kas ajaliselt või ruumiliselt erinevates keskkondades. Tsüstiline fibroos e. Lühinägelikkus avaldub ja seega on kahjulik vaid siis, kui lapsed loevad palju koolikohustus ; Insult, infarkt: kunagi adaptiivsed toitumiseelistused võivad vähese liikumisaktiivsuse korral viia rasvumise ning metaboolsest sümdroomist tulenevate haigusteni.

Pärilikest haigustest võivad kasu saada teised isendid Näide 1: Uhine valu nakkus, kellel on vaid üks koopia haigust tekitavast geenist, võivad olla suurema kohasusega, kui homosügoodid, kellel on 2 sarnast koopiat. Klassikaliseks näiteks on sirprakne aneemia, kus heterosügoodid on kaitstud malaaria eest, kuid enamik homosügoote sureb enne Uhine valu nakkus jõudmist. Ootuspäraselt sõltub selle geeni esinemissagedus malaarianakkuse sagedusest keskkonnas. Ameerika neegritel on sirprakne aneemia palju haruldasem, kui Aafrika omadel.

Näide 2: Loode saab kasu ema arvelt. Siin puutume jällegi kokku kurna suuruse teooria loengust tuttava nähtusega, nagu vanema-järglase konflikt, mis tuleneb sellest, et järglasel antud juhul lootel ja emal on vaid pooled alleelid ühised. Seepärast võime ette kujutada, et optimaalne emapoolne investeering, st.

Geenid, mis võimaldavad lootel seda konflikti võita, saavad populatsioonis fikseeruda järgmistel põhjustel: Kui tekib mingi mutatsioon, mis suurendab loote kasu ema arvelt, siis avaldub see mutatsioon vaid pooltel tema järglastest.

Veelgi enam, järglane maksab seda hinda ainult siis, kui ta ise on emane! Nagu kurna suuruse teooria. David Haig arvab, et vanema-järglase konflikt avaldub nt. Vastuseks suurendab ema jällegi oma insuliinitoodangut ja loode omakorda hPL sekretsiooni. Kui ema on diabeetik, kes ei suuda oma insuliinitaset rohkem tõsta, siis võib selle protsessi tagajärg olla nii tema, kui loote jaoks fataalne.

Aga kuna keskmine ema ei ole diabeetik, siis on loote jaoks kasulik sellise riski peale välja minna. Samuti peab Haigloote ja Uhine valu nakkus vahelise konflikti tulemuseks sellist nähtust nagu preeklampsia e.

Preeklampsia puhul modifitseerivad lootelise päritoluga platsenta rakud — trofoplastid — platsentat ümbritsevaid spiraalartereid suurendades nende läbimõõtu ning hävitades neid ümbritsevat lihaskudet, mille tagajärjel ema ei ole võimeline vastavaid artereid kitsendama ning seetõttu ka platsentasse suunduvat vere ja toitainetevoolu vähendama.

Kui lootel õnnestub vähendada ema teiste arterite läbimõõtu nt. Hüpoteesiga on kooskõlas vaatlusandmed, mis kinnitavad, et ema vererõhu mõõdukas kõrgenemine on seotud lootelise suremuse vähenemisega, ning et eelnevalt kõrge vererõhuga naiste vastsündinud on suuremad. Samuti toetavad hüpoteesi andmed, mis näitavad, et preeklampsiat esineb sagedamini, kui platsenta verevarustus Uhine valu nakkus piiratud, ning et raseduseaegse kõrge vererõhu põhjuseks on arterite ahenemine, mitte südamelöökide suurem sagedus.

Näide 3: Ema kui loodete eksamineerija. Eelnev näide kirjeldas olukorda, kus ema ja loote vahelises konfliktis saab kasu loode ema arvelt. Alati ei võida seda konflikti siiski loode, sest ka emad võivad loodete üle omada tõhusaid kontrollimeetmeid. Haig peab üheks niisuguseks näiteks olukorda, kus ema otsustab loote saatuse üle selle kvaliteedi alusel ja kui see teda ei rahulda, on tulemuseks selektiivne abort.

Vöötohatis

Sellise adaptiivse kontrollimehhanismi olemasolu võib ennustada seetõttu, et varajane raseduse katkestamine on ema jaoks kindlasti odavam ja mida varajasem, seda odavam! Siin ilmneb jällegi loote ja ema huvide konflikt, sest loode, kes ei ole mitte mingil juhul abordist huvitatud, peab emale tõestama oma head kvaliteeti potentsiaalset kohasustning eeldatavasti püüab ema tüssata, kui tema kvaliteet on tegelikult madal.

Haig arvab, et emad kasutavad seetõttu loodete eksamineerimisel signaali, mis lähtub loote poolt sekreteeritava kooriongonadotropiini kogusest. Kooriongonadotropiin hCG on hormoon, mis pärsib raseduse varajases staadiumis folliikuleid stimuleeriva hormooni FSH sekretsiooni, mistõttu uute folliikulite küpsemine ovaariumides lakkab. Haigi hüpotees väidab, et selline eksam võimaldab emal loote hCG produtseerimise võime alusel otsustada loote üldkvaliteedi Luu valus polve, sest vastava hormooni tootmise võime näitab, kui efektiivselt suudab loode toime tulla hCG Uhine valu nakkus vajalike funktsioonide transkriptsioon, translatsioon, glükosüleerimine koordineerimise ja suunamisega.

Haigi arvates näitab ema reaktsiooni sõltuvus hCG kontsentratsioonist, et süsteem põhineb loote kvaliteedi 'ausal' signaliseerimisel, mille aluseks on signaali kulukus. Kui hCG sekretsiooni eesmärgiks oleks vaid teate saatmine emale loote olemasolu kohta, ei peaks ema reaktsioon sellele signaalile abort v.

Näide 4: Üks sigimispartner saab kasu teise arvelt. Genoomne imprinting GI on üheks potentsiaalseks võimaluseks, kuidas üks sigimispartner saab geneetilise riuka läbi kasu teise sigimispartneri arvelt. Selline situatsioon saab leida aset üldlevinud juhul, kui paarumissüsteemiks ei ole eluaegne monogaamia. Sellisel juhul mõjutab emapoolne sigimisinvesteering ema jääksigimisväärtust rohkem kui isa oma sest isa võib jätkata sigimist teiste partneritega.

Järelikult on isale kasulik, et ema investeeriks järglastesse ressurssi rohkem, kui see on kasulik emale enesele. Seetõttu eksisteerib järglastes konflikt isalt ja emalt päritud geenide vahel: isalt päritud geenid programmeerivad järglasi ema ekspluateerima suuremal määral, kui emalt päritud geenid. Tulemuseks on mh. Ei ole teada, kas inimesel selle konflikti tagajärjel genoomset imprintingut esineb, kuid vähemasti hiirte puhul on näidatud, et isalt imprinditud geenid põhjustavad teatava loote kasvufaktori tootmist, ning emalt imprinditud geenid kodeerivad selle kasvufaktori hävitamist.

Samuti võib ennustada valikusurvet alleelide kasuks, mis võimaldaksid emal ära tunda, kas vastavad alleelid lootes pärinevad temalt või isalt, ning viimasel juhul indutseeriksid raseduse katkemise varajases staadiumis vt.

Sellisel juhul oleks meil tegemist ühe postkopulatoorse valiku mida käsitlesime erinevast aspektist MHC-polümorfismist tuleneva sugulise valiku juures immuunökoloogia Uhine valu nakkus erijuhuga.

Nesse ja Williams iseloomustavad ülalkirjeldatud olukordi poeetiliselt, väites, et emaüsa on võimalik käsitleda lahinguväljana, kus geenid mängivad üksteise vastu välja oma huvisid meie tervise arvelt. Genoomse imprintingu teema juures võime mainida ka mõneti äärmuslikku hüpoteesi, mille kohaselt GI laiemal juhul on imetajate rakutuuma geenide ja mitokondrite geenide vahelise konflikti tulemus, mille on võitnud rakutuuma geenid Stearns Tsütoplasmaatiliselt päritavad mitokondriaalsed geenid saavad järgmistesse põlvkondadesse liikuda vaid emaliini pidi, mistõttu nende kohasus on 0, kui nad satuvad isastesse järglastesse.

Seetõttu võiks eeldada, et mutantsed mitokondriaalsed geenid saaksid suurendada oma sagedust, kui neil õnnestuks indutseerida partenogeneesi. Üheks piiravaks põhjuseks, Uhine valu nakkus seda pole juhtunud, võib pidada tuumageenide huvides olevat genoomset imprintingut, mis nõuab, et loote arengus ekspresseeruksid nii emalt kui isalt päritud geenid.

Näide 5: Üks sugupool saab kasu teise arvelt sooliselt antagonistlik valik. Naised saavad väidetavasti meeste arvelt kasu sellise haiguse puhul, nagu Fragiilse X-i sündroommis esineb ühel st mehest ja on kõige levinum vaimset alaarengut põhjustav geneetiline haigus.

Haiguse põhjuseks on X-kromosoomi defekt, ning seetõttu avaldub haigus ainult meestel ja vastava geeni suhtes homosügootsetel naistel. Kasu saavad haigusest eelkõige heterosügootseted naised, kelle sigimisedukus on kõrgem kui naistel, kes pole haigust põhjustava alleeli kandjad.

Teiseks mõneti vaieldavaks ja hüpoteetiliseks näiteks võiks olla Hemokromatoos. Hemokromatoos põhjustab raua kõrgendatud absorbtsiooni, mis on ühest küljest kasulik vähemalt varajastes elujärkudes, kuna aitab vältida rauapuudusest tingitud aneemiat, kuid peale ndat eluaastat võib hemokromatoos muutuda meestele letaalseks liigsest raua akumulatsioonist tingitud maksakahjustuste tõttu.

Arvatakse, et sellist haigust põhjustavast geenist võib kasu olla naistel, kes iga kuu regulaarselt verd kaotavad, ja kellel aneemiaprobleemid peaksid ka seetõttu teravamad olema. Samuti arvatakse Laufferet meeste organismi suurem rauasisaldus aitab kaasa ka nende suuremale suremusele insuldi läbi, sest oksüdeeritud rauaühendid on arteroskleroosis ning insuldijärgse surma põhjustajatena olulist rolli mängivate vabade radikaalide allikaks.

Sooliselt anatagonistliku valiku hüpoteesiga on kooskõlas tulemus, mille Uhine valu nakkus naiste suremine südamehaigustesse sageneb järsult peale menopausi algust kui nende organismi rauasisaldus tõuseb menstruatsioonide ärajäämise tõttu.

Sellistest geenidest on kasu ainult neil endil, mitte kandjatel. Sellise genoomisisese mittefenotüübilise valikuga on võimalik seletada nt. Prokarüoodid on eukarüootidest väiksemad ja replitseerivad oma DNA-d oluliselt sagedamini kui suured ja aeglaselt sigivad eukarüoodid.

Sestap kulutavad prokarüoodid oma DNA replitseerimisele suhteliselt suurem osa oma energiabüdzhetist, kui eukarüoodid. Sellest omakorda tuleneb tugevam valikusurve mittekodeeriva DNA kõrvaldamiseks genoomist prokarüootidel nt.

Kasu ei saa Kasi konksu liigesed keegi Näide 1: Mutatsioonide ja valiku tasakaal, kus retsessiivsed alleelid on valikule raskesti kättesaadavad, sest nad ei tekita mingeid probleeme heterosügootidele. Sellesse valdkonda kuulub enamik haruldasi geneetilisi haigusi, nagu kurttummus, enneaegset vananemist põhjutsv Werneri sündroom ning hemofiilia ja soomustõbi viimased kaks on omakorda suguliitelised, st.

Näide 2: Mõned geenid on mutatsioonidele eriti heaks märklauaks, sest nad on väga suured nt. Näide 3: Geenid mis Uhine valu nakkus, vaatamata valikule nende vastu, geneetilise triivi või asutaja efekti e rajaja efekti founder effect tõttu.

Klassikaliseks näiteks on türosineemia metabolismihäire, mis põhjustab maksakahjustusi lapsepõlves ebaproportsionaalselt sage esinemine Quebeqi provintsis Kanadas, mis sai alguse ühelt Prantsusmaalt väljarännanud paarilt kellel oli 9 last ja väga palju lapselapsi.

Teiseks näiteks on ebatavaliselt varajase algusega Alzheimeri tõbi etnilistel volgasakslastel, mida peetakse samuti asutajaefekti tulemuseks.

Vananemine Geneetiliste terviseprobleemide alla liigitub ka selline nähtus nagu vananemine raugastumine, seniliseerumine, senescencemis tähendab organismi funktsioonide järk-järgulist, progressiivset pöördumatut halvenemist kõrges eas. Evolutsioonibioloogilisest vaatenurgast võib vananemist defineerida kui organismi jääksigimisväärtuse vähenemist nii viljakuse kui elumuse languse tõttu; seega on vananemise näol tegemist ilmselt isendi seisukohast kahjuliku ning tema kohasust vähendava nähtusega.

Vananemist ei esine väidetavasti mitte sugugi kõigil liikidel nt. Seega ei ole vananemine sugugi paratamatu protsess, mis tähendab, et me saame küsida miks looduslik valik ei ole vananemist kõrvaldanud. Sellele küsimusele vastuseks on pakutaud kaht teineteist vastastikku mittevälistavat hüpoteesi.

Mutatsioonide akumulatsiooni teooria Medawar väidab, et loodusliku valiku surve nõrgeneb organismide kronoloogilise vanuse suurenedes, sest ka funktsiooni halvenemisest sõltumatult suureneb organismi eksponeeritus juhuslikele surma põhjustajatele võrdeliselt tema elueaga. Seetõttu sigib enamik isendeid populatsioonis suhteliselt noores eas, ning valik saab elimineerida eelkõige mutatsioone, mis takistavad sigimist noorena. Parimaks näiteks vanas Uhine valu nakkus avalduva kahjuliku mutatsiooni kohta on eelpoolmainit Huntingtoni tõbi.

Inimese puhul peaasjalikult naistel esineb ka postreproduktiivne iga ning sellised kahjulikud mutatsioonid mis avalduvad peale sigimisperioodi lõppu on valikule eriti raskesti kättesaadavad võrreldes nendega, mis mõjutavad otseselt sigimisedukust.

Üks mitteadaptiivne hüpotees väidab, et menopaus iseenesest on vananemisest tingitud artefakt mis on põhjustatud ülisoodsatest keskkonnatingimustest tänapäeva tsiviliseeritud ühiskonnas. Uhine valu nakkus pooldajate arvates toetavad seda andmed, mis näitavad, et postreproduktiivne periood võib vangistuses tekkida paljudel emastel imetajatel Austad Teine ning adaptiivne seletus nn.

Selline hõimuvaliku printsiibist lähtuv selgitus töötab eriti hästi juhul, kui somaatilise vananemise tõttu suureneb kõrges eas raseduse ja sünnitusega kaasnev suremusrisk Kirkwood et al.

Et sellest aru saada, tarvitseb meil ette kujutada mutatsioone, mis suurendavad kohasust elu varajasel perioodil, kuid samal ajal vähendavad kohasust nt. Nagu ka Medawari hüpoteesi puhul, saavad sellised mutatsioonid populatsioonis fikseeruda eeldusel, et juhuslikud surma põhjustajad populatsioonis on piisavalt sagedased kindlustamaks, et kõrgesse ikka jõuab suhteliselt vähe isendeid.

Otsesed tõestused lõivsuhete hüpoteesile pärinevad valikueksperimentidest äädikakärbestega, kus peaaegu igasugune keskkonnatingimustega manipuleerimine, mille tagajärjeks on munaproduktsiooni vähenemine varases elustaadiumis, toob endaga kaasa eluea pikenemise.

Võimalik mehhanism, mis põhjustab vananemist geneetiliste lõivsuhete läbi saab olla järgmine: 1 vananemisprotsessi vahetuks põhjuseks on peamiselt DNA transkriptsiooni ja translatsiooni vead, mutatsioone põhjustav oksüdatiivne stress, mitokondrite kahjustumine, ning mittetaastuvate v. Üheks näiteks selliste lõivsuhete kohta on mutatsioon, mis parandab laborihiirtel makrofaagide vabade radikaalide sidumise võimet ning seetõttu vähendab ateroskleroosi haigestumist samaaegselt suurendades hiirte vastuvõtlikust mikroobnakkustele.

Sellisel juhul Uhine valu nakkus ateroskleroos olla mingil määral primaarse tähtsusega nakkusresistentsuse evolutsiooni negatiivseks kõrvalproduktiks Kirkwood et al.

Kuna 'halvad geenid' pääsevad sellise stsenaariumi korral edasi vaid juhul kui nad on 'heade geenide' külge aheldunud, siis peaks siinkohal evolutsioonibioloogilisest mõtlemisest tulenema ka praktiline abi nt.

Nimetatud kontekstis on huvitav mõtiskleda erinevate isiksuseomadustega kaasneva kasu ja kahju üle. Esmapilgul võiks tunduda, et kõrgest ekstravertsusest, avatusest, meelekindlusest ja sotsiaalsusest saab olla ainult kasu ja kõrge neurootilisus on alati kahjulik.

Tegelikult on siingi omad lõivsuhted - äärmusliku ekstravertsusega võib kaasneda riskialdis käitumine ja ebastabiilne pere-elu, kõrge avatusega kergeusklikkus ja psühhootilisus, kõrge meelekindlusega jäikus ja kinnismõtted, kõrge sotsiaalsusega liigne usalduslikkus. Kõrge neutootilisuse kasuks võib olla teravdatud ohutunne, edasipüüdlikkus ning võitlusvaim Nettle Venla Berg jt. Leiti, et rohkem lapsi ja lapselapsi oli vanematel, kes olid kesmisest ekstravertsemad ja neil, kes olid keskmisest väiksema meelekindlusega hoolsuse, töökusega ning vähem avatud.

Vöötohatis Sissejuhatus: Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega. Viirus säilib organismis varjatud olekus ning taasaktiveerub tavaliselt vanemaealistel alates 50 aasta vanustel inimestel.

Kõrge sotsiaalsusega lahketel, usalduslikel inimestel oli rohkem lapselapsi Berg et al. Neurootilisus sigimiseduga ameeriklastel ei seostunud, küll aga on selliseid seoseid leitud kiirema elutempoga populatsioonides. Arvata võib, et valik erinevate isiksuseomaduste väärtuste suhtes pole olnud kogu evolutsiooni käigus ja igal pool samasuunaline ning on ilmsesti tugevalt mõjutatud kultuurilisest kontekstist. Viited: Austad, S. Experimental Gerontology 29, Berg, V. Personality and long-term reproductive success measured by the number of grandchildren.

Evolution and Human Behavior, 35, Correale J, Farez M Association between parasite infection and immune responses in multiple sclerosis. Annals of Neurology Doolittle, F. NatureUhine valu nakkus, D. Population-level effects of suppressing fever.