Susta loualuu valu

Bakterid tungivad sel juhul pulbiruumi näiteks lekkiva servaga täidise alt, sügavast kaariesekoldest või läbi juuredentiini kanalite näiteks marginaalse parodontiidi korral. Akuutse apikaalse abstsessi sümptomaatika võib varieeruda väiksest kuni väga suure turseni, mõõdukast kuni väga tugeva valuni, samuti ka nii perkuteerides kui palpeerides.

Lõualuude tipus asuvad kerakujulised liigesepead kondüülid paiknevad kolju vastavakujulistes õõnsustes fossa. Nende liigeseotste vahele jääb ketas e disk vt alumisel joonisel hall alamille ülesanne on muuta luude omavaheline liikumine sujuvamaks ning tasandada võimalikke lööke. Seda ketast hoiavad oma kohal ümritsevad liigesesidemed ning lihased, mis kontrollivad ka lõualuu liikumist suu avamisel ja sulgemisel.

Enim levinud küsimused tarkusehammaste kohta

Nii liigub liigesepea suu avamisel. Liigesprobleem võib välja areneda järgmistel eeldustel: kaotatud või puseriti hambad lahihambumus alalõua hambad on ülemistest kas liialt ees või taga hambumushäire ehk maloklusioon - vastashambad ei sobitu teineteise suhtes Susta loualuu valu vt alumist joonist degeneratiivne artriit -reumatoidartriidiga kaasnev seisund erinevad pea- või kaelavigastused stressist tingitud hammaste pingeline kokkusurumine bruksism ja lõualihaste spasmid Vastashammaste valest sobitumisest tekivad lisapinged Kõik need sümptomid võivad tingida alalõualuu vale asendi, mis tekitab lõualiigese närvide, veresoonte, lihaste ja sidekudede üleliigseid pingeid ja väsimust.

Kui seisundile ei saada õigeaegset leevendust, võite hakata seda alateadlikult kompenseerima ebaloomuliku kehaasendiga, mis väsitab omakorda kaela- selja- ja õlalihaseid. Kuidas saab hambaarst aidata Hambaarst on sellise probleemi korral üheks võtmeisikuks meeskonnas, kuhu sõltuvalt probleemi põhjustest kuuluvad veel ortodont, suukirurg, perearst, psühhoterapeut ja vajadusel ka psühholoog. Kuna liigesprobleemi sümptomid sarnanevad mitmete teiste haiguste omadele, tuleb lõpliku ja täpse diagnoosi panemiseks teha mitmeid hambaravialaseid ja meditsiinilisi uuringuid.

Kui põhjused sisaldavad lisaks hambumusprobleemidele ka teisi, suunab hambaarst teid vastava spetsialisti vastuvõtule edasise diagnoosi või ravi saamiseks.

Kui tunnused viitavad hambaprobleemidele, tehakse hammaskonnast ja lõualuudest ilmselt esmalt röntgenülesvõtted.

Juureravi vajavate hammaste diagnostika

Lisaks võib vaja minna hammaste jäljendeid, et uurida võimalikke hambumusprobleeme st kas ülemised ja alumised hambad sobituvad vastastikku korrektselt. Raskendatud hügieensoodustab ka kaariesekahjustuse teket Mõningatel juhtudel ei pruugi peetunud tarkusehambad endast kuidagi märku anda ning need avastatakse alles röntgenülesvõttel.

Ka siis peab selleks valmis olema, et arst võib pidada neid vajalikuks eemaldada, kui röntgenil esineb hambapeetusest tingitud patoloogilisi muutuseid ümbritsevas luus või naaberhammastes. Ka osaliselt või täielikult lõikumata tarkusehambad võivad suurendada riski tsüsti või kasvaja tekkeks selles piirkonnas vt fotosid.

Millistel juhtudel tuleks tarkusehambad kindlasti eemaldada? Tarkusehambad tuleb eemaldada siis, kui need ei mahu korralikult suhu ning sellest tingitult tekivad korduvad põletikud hammast ümbritsevates kudedes. Kindlasti tuleb eemaldada ka kaariesekahjustusega tarkusehambad.

Võib tekkida igas eas külmetuse tagajärjel.

Kui patsiendil on suus kõik hambad olemas, ei ole tänapäeval tarkusehammaste ravi näidustatud, sest kord juba kaariesest haaratud tarkusehambad viitavad sellele, et hambaharjaga neid korralikult nagunii puhastama ei pääse — suure tõenäosusega tuleb hammas varem või hiljem eemaldada. Ka täidisega hammas on tunduvalt nõrgem ning eemaldamise korral rakendatavale jõule enam vastu ei pea.

Suure tõenäosusega hammas murdub ning olukord on raskem nii patsiendile kui ka arstile.

Kasulik on meeles pidada, et tarkusehammaste kasvades muutuvad nende juured pikemaks ning luukude tihedamaks. Seega — mida vanem on inimene, seda raskem on hammast eemaldada. Kui patsient on üle 35 aasta vana ning lõualuus peetunud hammas ei põhjusta mingeid kaebusi ja röntgenoloogiliselt on see igast küljest ümbritsetud luuga, siis selline hammas eemaldamist ei nõua.

Soovitatav on ambulatoorne jälgimine ühe-kahe aasta tagant. Optimaalne aeg on lasta tarkusehambad eemaldada Mõningatel juhtudel võib arst pidada vajalikuks tarkusehambaid mitte eemaldada.

Millised on liigesprobleemi tunnused?

Näiteks kui eespoolt hambad puuduvad ning tarkusehambaid saab kasutada proteetilistel töödel tugihammastena. Ka viimasel juhul on esmatähtis ligipääsetavus tarkusehammastele korrektse hügieeni tagamiseks ning nende tervise säilitamiseks. Samuti ei ole näidustatud täielikult suhulõikunud, tervete ja hea ligipääsetavusega tarkusehammaste eemaldamine. Tarkusehammaste eemaldamise vajalikkuse määrab arst, kes sõltuvalt patsiendi hammaste ja lõualuude anatoomiast räägib vastuvõtul ka eemaldamise ajal tekkida võivatest komplikatsioonidest.

Kuidas toimub tarkusehamba eemaldamine? Esmalt hinnatakse röntgenilt hambakrooni ja -juurte kuju ning viimaste asetsemist ülalõuas põskkoopa ja alalõuas alalõuanärvi suhtes.

Alalõualiigese (TMJ) anatoomia

Mõnel juhul kogevad inimesed kroonilist valu ilma eelnevate vigastusteta. Kroonilise valu vigastusteta tekkimise täpsed põhjused ei ole hästi teada. Valu võib mõnikord tuleneda tervislikust seisundist, näiteks: krooniline väsimuse sündroom: seda iseloomustab äärmuslik, pikaajaline väsimus, Susta loualuu valu kaasneb sageli valu endometrioos: valulik häire, mis tekib emaka limaskesta kasvamisel väljaspool emakat fibromüalgia: luudes ja lihastes levinud valu põletikuline soolehaigus: haigusseisundid, mis põhjustavad seedetrakti valulikku, kroonilist põletikku interstitsiaalne tsüstiit: krooniline haigus, mida iseloomustab põie rõhk ja valu temporomandibulaarne liigeste düsfunktsioon: haigus, mis põhjustab lõualuu valulikku klõpsamist, avanemist või lukustamist Kes on kroonilise valu ohus?