Hurt harja laadimise ajal

Ees seisab Hiiumaa operatsioon. Siin saadi hulgaliselt vange ja muud sõjasaaki. Kõigele sellele nagu ei tahakski enam mõelda - või kui öelda Napoleoni vana, Venemaa vangistusest tagasipöörduva grenadeeri kombel: "es schmerzt meine alte Wunde" Sealt poolt kuuldus ka aeg-ajalt kauget suurtükimürinat. Tegelikult osutus selleks kaks punkti Emmaste vallas, Hiiumaa lõunarannikul: Külaküla kohal umbes 1 km Nurstest lõuna poole ja teine punkt - Harju küla vahetumas läheduses.

Järgmisel päeval pärast lepingusõlmimist võeti minuga ühendust ja öeldi, et nad kaardistavad olukorda, et kui kiire kellelgi on.

Kuna meil ei olnud kriitiline, siis jäi kokkulepe, et tarnivad kahe nädala pärast. Valu ja keskmise sorme liigend arvestanud, et maskid tulevad käesoleva nädala teises pooles. Kas nad nüüd ka homme-ülehomme tulevad, ma ei oska öelda. Vahepeal ei ole rohkem minuga ühendust võetud," kirjeldab põllumajandusameti üldosakonna peaspetsialist Merike Reinart.

Põllumajandusamet ootab maski, praegu on veel ühe kuu varu olemas. Vastasin, et väike varu veel on. Umbes nädal hiljem saatsin tarnijale kirja, et nüüd soovime oma maskid kätte saada. Vastasid, et kõike kohe ei saa pakkuda, aga pooled saaks tarnida.

Vastasin, et soovime kõik oma maskid kätte saada. Selle peale lubati, et selle nädala alguses toovad ära," kirjeldab Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli majandusjuht Jaak Paenurm, kes ootas OÜ-lt Hurt tellitud maski. Mehaanikakool sai oma maskid viimaks kolmapäeval kätte. Tellisime 10 maski, mida seni ootame. Põhjus teadmata," ütleb Tallinna polütehnikumi direktor Kalle Sammal.

Kas see on aga mõistlik, on juba teine teema. Kuna meil varu oli, siis olin antud tähtajaga nõus, kuid andsin teada, et varude vähenemisel viitame lepingu viiepäevasele tarneajale ning sel juhul on tegu lepingu rikkumisega.

Kirjutasin tarnijale täpsustamaks tarneaega, kuid ei ole veel vastust saanud. Kogus: 42 kirurgilist maski. Hetkel ühe kuu varu siiski veel olemas," ütleb Maarjamaa hariduskolleegiumi finantsjuht Veiko Annok. Ministeerium tellis 40 maski, millest oleme kätte saanud Ülejäänud kogust lubatakse novembri lõpuks," kommenteerib haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Aire Koik.

Kuna ministeeriumis on praegu maskivaru olemas, siis neile selline lahendus sobis. Veeteede amet on oma maskist kätte saanud ja neile on teatatud, et tarne hilineb, kuid uus partii on Eestisse saabumas.

Üks 84 riigiasutusest, kes maskihankes osales, on ka RTK ise. Neilegi pakkus OÜ Hurt esialgu, et maskid saabuvad kolm nädalat hiljem.

Ent RTK ei nõustunud sellega. Tagantjärele on välja tulnud, et osad riigiasutused on sellega ka nõus olnud, kuigi juriidiliselt see korrektne ei ole.

Ka RTK endaga üritas pakkuja nii teha, aga nõudsime kohe, et meil on vaja ja seis kriitiline, muidu vormistame lepingurikkumise ja hakkame trahve nõudma. Siis tulid maskid kahe päevaga. Aga meil oli ka ainult maski, see ei ole suur kogus," ütleb riigi tugiteenuste keskuse hankespetsialist Sandra Nuudi. RTK on tagasisidet saanud kümmekonnalt Hurt harja laadimise ajal st, kes oma maske siiani kätte saanud pole. Tendents on halb, kindlasti paneme lepinguhanke rikkumised registrisse.

Rakendame kõrvaldamise aluseid, aga see on tulevikumuusika," tõdeb Nuudi. Samas kinnitab ta, et OÜ Hurt saab ka edaspidi hangetel osaleda. Iga hankija peab kaalutletud otsuse ise tegema, kas ta kõrvaldab ta ja jätab lepingu tegemata või mitte," ütleb Nuudi. Olukord pidi küll olema lootusetu. Kuid neil oli siin patareisid ja rikkalikult laskemoona, mis võimaldas neile kahuritulega Saksa sissetungi poolsaarele takistada ligi neljakümne tunni jooksul.

Siis Hurt harja laadimise ajal aga alistuda. Siin saadi hulgaliselt vange ja muud sõjasaaki. Käina langemisega l4. Umbes poolel teel sinna, 9 km Kärdlast aga satuti punaste intensiivsele vastupanule, kes olid end kindlustanud väikesel kõrgendikul asuvas Nõmba külas.

Kõrgendik pakkus loomulikku kontrollivõimalust Tedrekopli teele ja Käina-poolsele maastikule üldse, mida taganev punavägi ka strateegiliselt ära kasutas. Äge lahing kestis siin kolmapäeval, Sellel taganemisel oli venelaste järelüksustel ainult lühemaid lahinguid ja tulevahetust neile järele tungivate sakslastega.

Ei kellegi maal Oli juba kord teade saksa dessandist Kärdlasse jõudnud, siis oli meie eesti punastel "kangelastel" ka ülim aeg pakkima hakata ja linna tolm jalgelt pühkida. Me olime oma ajutise koolimaja korraldamisega küll pisut hilinenud, kuid esmaspäevaks, Hurt harja laadimise ajal värises saksa lennukite põrinast ja Käina poolt kostis vabadustkuulutavat suurtükimürinat.

Terve linna mõtted olid ainult suunatud millelegi, mis tulema peab ja mida põnevusega oodatakse. Kui hommikul kooli jõudsin, leidsin eest ainult osa õpetajaid ja käputäis õpilasi. Oli selge, et tekkinud olukorras koolitööst juttugi ei saa olla.

Läksin igaks juhuks täitevkomiteesse, et korraldust saada. Küsisin maakoolivalitsuse juhataja Kasikovi järele - teda ei olnud enam. Ainult parteisekretär oli veel kohal. Küsisin siis temalt, kuidas toimida koolitööga.

Ta kohendas end minekuks, Pilates Spin valutab käega ja arvas, et sellest täna vist ei tule midagi välja Ruttasin tagasi kooli ja teatasin sellest oma hõredale kooliperele.

Valgusime kõik kergendatult laiali. Meie esimene selle sügisene nõukogudelik koolipäev jäi surnult sündinuna ka viimaseks. On tõenäoline, et saare komandant Konstantinov Hurt harja laadimise ajal vähese ruumi tõttu saarelt põgenemiseks varutud paatides - pidi mõtlema eeskätt oma venelasist kolleegidele ja jätma eesti punased lihtsalt saatuse hooleks. Olemasolevate andmete järgi hoidis see punane jõuk kokku ja pages metsa. Esmaspäeva õhtupoolikul ei paistnud Kärdlas enam olevat ühtki eesti kommunisti ega vene sõjaväelast.

Teade sellest levis linnas kiiresti. Kuid juba mõni päev varem olid mõned agarad elanikud rutanud täitevkomiteesse, et pääseda kirikusse, konfiskeeritud raadioaparaatide ning jalgrataste juurde. Kärdla linna täitevkomitee esimeheks oli tol ajal endine vabrikutööline, noor tagasihoidliku iseloomuga Harald Mammuspuu. Sekretäriks sümpaatne ning korrektne endine linnavalitsuse ametnik Leida Pähel.

Neil olevat kavatsus olnud ühist kodu luua. Mammuspuu oligi läinud kiriku uksi lahti tegema, kuid jäänud varsti pärast seda jäljetult kadunuks Mõned inimesed, kes hiljem täitevkomiteesse läksid, leidsid Leida Päheli üksinda kantseleist. Temalt kuuldi, et Mammuspuu oli juba hommikust saadik kadunud ja et parteisekretär Kasi liigesehaigused märatsevat oma väikeses kantseleis, milletõttu L.

Pähel oli tõsiselt kohkunud ja kahelnud, kas ta veel selle päeva õhtut nägevatki. Tema instinkt ei petnud teda: õhtul ta enam koju ei tulnud Igatahes, olid nüüd venelased lahkunud Kärdlast, võisid needki vähesed mehed, kes veel alles olid, kergemalt hingata, sest hädaoht - olla sunnitud eelseisvaid võitlusi relvaga punaste poolel kaasa tegema - oli möödunud. Niisugust võimalust oli vastavalt poolt mõista antud. Nüüd oli siis Kärdla linn eikellegimaa!

Mingi kummaline vabadusetunne asus rinda. Rahvas asus kohe ringi liikuma. Vaadati ka sisse mahajäetud kasarmuisse jne. Mõistagi, et alles nüüd avanes enamikul Harku vanglast augustikuus tagasitulnud naistel-lastel jälle võimalus oma kodudesse asuda. Kärdla asula on tekkinud ja arenenud tänu oma kalevivabrikule. Vabrik oli ka nüüd veel ta majanduslik A ja O, ta igapäevane leib.

Suurtes joontes võetuna on Kärdla vabriku tõus ja langus ühtlasi ka kogu linna tõus ja langus. Kui nii, siis on üleliigne lähemalt kommenteerida niisuguse õnnetuse tagajärgi, kui seda on Kärdla kalevivabriku hävitamine.

Aga just see õnnetus-kuritöö tabaski nüüd linna. Nimelt paar päeva enne sakslaste sisse-marssi Kärdlasse see oli vist Kärdla vabrik põles Ta oli süüdatud venelaste kurja käe läbi. Korraldus süütamiseks võis tulla kas saare komandandilt Hurt harja laadimise ajal ka NKVD-lt. Tegelikuks süütajaks olid rahva arvamise järgi politruk Kushner koos Venemaa eestlase Lex Tõkkega teise versiooni järgi - Kushner ja keegi küürakas punane. Bensiiniaame olevat toodud aegsasti kohale. Bensiinikanne märganud need ametnikud, kellele päev enne tulekahju vabrikus kalevit jagatud, siin ja seal vabriku ruumes.

Süütamise otsusest pidi vabriku punane direktor Hollak teadlik olema. Sain aegsasti tulekahjust teada ja sõitsin rattaga kohale. Mul oli veel osa kooli inventarist kahes suures muldkeldris, mis asusid vabriku vahetumas läheduses. Rahvast hakkas kohe kogunema tulekahju juurde. Mehed sajatasid, naistel tõmbusid silmad märkjaks. Mõned töölised tungisid vabrikusse ja tõid sealt endale poolniisket kalevit.

Selle järele tungisid ka teised laoruumidesse, kus seisis hulk suuri kaste, igas kolm-neli suurt palitu- või ülikonnariidekangast, oma 60 - 70 sm läbimõõduga. Kogu aeg voolas rahvast vabriku juurde palavikulise õhinaga, et päästa, mis võimalik.

Saime ühe hobusemehe kätte ja panime selle sundkorras vabrikust kaste vedama. Mina andsin selleks ettevõtteks kooli keldreid kasutada. Kui need kaste täis olid laotud, lukustasin uksed uute tugevate tabalukkudega.

Tuli aga levis suure kiirusega, "vaardiga", nagu hiidlane ütleb, ja ei kestnud kaua, kui vabrik põles üleni ning leegid lõid välja üle kolmesajast aknast. Hilisõhtul tunnistasid hõõguvad ahervared, et Kärdla kalevivabrik oli läinud ajalukku. Järgmise päeva ennelõuna, möödus suuremalt osalt nagu eelmisedki eemalt kostva suurtükimürina tähe all. Nägin muuseas oma toa aknast oma suureks üllatuseks siiski veel punaväelasi.

Need olid paar vene ahelikku, mis lahingukorras hüpetega kadusid võsastiku poole Kärdlast välja. Siis võtsin jalgratta, et teha ringkäiku selles peremeheta linnas. Igal pool, kus venelased olid asunud, haigutas tühjus ja suur segadus. Jõuan linna täitevkomiteesse. Siin on samuti nagu mujalgi uksed pärani lahti ja kantseleis kõik puruks pekstud, mis peksta andnud. Niihästi laudadel kui põrandal valitseb kirjeldamatu vene segadus Möödun veel ühest purustatud ja kössivajunud majakesest.

Siin on kindlasti tarvitatud lõhkeainet.

Uhine valu ovulatsiooni ajal

Mulle selgub sisemusest, et siin ongi too "trükikoda", kus venelased "pressisid" oma propagandaajalehekest. Sakslased Kärdlas!

Edasi Tahkuna peale! Võiks paradoksaalselt öelda, et Kärdla linna sakslased ei vallutanudki, vaid ainult marssisid sisse! Kuid marssides linna nad vallutasid midagi muud - elanike südamed ja tänulikud meeled. Olin nüüd sunnitud katkestama oma ringkäigu, kuna korraga märkasin ebatavalist rahva kogunemist Kõrgessaare - Käina maanteede Hurt harja laadimise ajal lähedal ja ruttasin sinna. See oli neljapäeval, Minu sinna jõudes oli saksa sõjaväe sissemarss juba täies hoos.

Terve linn kogunes kohale, palistades teeääred. Oli rõõmu- ja tervitushõikeid. Endine väljasurnud linnake oli jälle ärganud elule. Meie üllatus oli suur, kui keegi "saksa" sõdur kolonnist midagi hõikas sulaselges eesti keeles. Tähendab, siis niikaugele olid lood vahepeal juba arenenud, et eesti mehi võitles külg külje kõrval võidukate sakslastega vihatud punaväe vastu!

Seega oli siis niigi kannatanud Kärdla linn vähemalt säästetud lahinguist. Võitluste liin oli kulgenud piki linna lääneserva kirdesse - Tahkuna - Lehtma suunas, kusjuures Kärdla taga hiljem üks rindetiib jälitas vaenlast edela poole, et anda löök Kõpu poolsaarele.

Suurem osa saksa väest valgus kohe laiali ja majutati linna. Kärdla oli korraga muutunud suureks sõjalaagriks mitmele tuhandele sõjamehele.

Oli juhus sakslaste allohvitseride grupiga, kel kaasas paar vangilangenud punaväelast, teha ringkäiku linnas ja näidata neile seal venelas-te purustusi ning mahapõlenud vabriku ahervaret. Jõudnud koju, leidsin, et ka minu korteri põrandad olid pikutavaid sõdureid tihedalt täis. Ainult voodi oli aumehelikult mulle endale alles jäetud. Kohe seati kahurid positsioonidele, arvult 40, nagu sakslased tõendasid. Tehti muidki ettevalmistusi, sest homme pidi algama suurrünnak Tahkuna suunas!

Õhtul oli meil kodus sakslastega üksteisele väga palju jutustada, nagu vist mujalgi. Kostitasin neid eesti sigarettidega ja kõva suhkruga, mida päeval olin hankinud ühest mahajäetud laost, saades vastu sigareid. Järgmisel hommikul äratas meid varakult kõrvulukustav kahuritule duell. Kärdla patareid müristasid tuld kindlustatud Tahkuna suunas vähemate Hurt harja laadimise ajal hommikust õhtuni. Punaväe omad Tahkunas ei jäänud ka vastust võlgu.

Nad olid väga täpse tulega ja vastasid sakslastele umbes võrdse tihedusega. Tahkunast tulevad kõmmkärakad olid ainult pisut vaiksemad. See sõnul kirjeldamatu mürin ja mürsukildude kiunumine pani Kärdla väikesed elamud rappuma ja inimesi toas instinktiivselt võpatama. Iga silmapilk võis tulla tabamus elamu pihta.

Ainus abinõu oli - hoida põrandale nii lähedale kui võimalik. See kahuritule põrgu kestis päevad läbi Neid päevi on võimata unustada. Õhtuti lakkas tulistamine.

Eesti Kümned riigiasutused on jännis hangitud maskide kättesaamisega, sest tarnija pole suutnud maske õigeks ajaks nendeni toimetada. Mitmetel neist hakkab maskivaru oodates lõppema. Ligi kaht miljonit hilinenud maski ootab ka rahandusministeerium, kes peab riigi keskset maskivaru.

Seda vaheaega kasutasid paljud linnaelanikud, et tagasivaatamata, pooljoostes põgeneda linnast välja, vedades enda järel väikestel hiiu vankritel kompse hädavajaliku varanatukesega ja lapsi, nagu põgenikud kunagi.

Igasuguses kaliibris mürsukilde vedeles tänavail, aedades ja põldudel külluses. Õhtuil pöördusid ka võitlejad Kärdlasse tagasi, et pisut puhata. Muidugi olid nende read mõne kaaslase võrra hõredamad kui hommikul minnes Mälestati päeval langenud kangelasi sõjameheliku lihtsusega ja asjalikkusega. Lühematel suurtükitule vaheaegadel julgesime vaevalt jalga õue viia. Duell võis ju millal tahes jätkuda.

Eriti tihedalt oli mürske langenud Kärdla sadamasse ja selle lähemasse ümbrusesse, kus lage maa oli nagu üles küntud. Kahjud, mis linnale tekitati, olid siiski, nagu ime-kombel, suhteliselt väikesed. Ainult mõned üksikud hooned olid tabamustest purustatud. Sõja- ja lahingumöllus langes ka paar-kolm maja tuleroaks.

  • Легкий страх прикоснулся к телу, она отогнала .
  • Lihvitud liigeste ravi poletik
  • Макс ввел в компьютер два "Л", и на крошечном мониторе появилась схема подземелья октопауков.
  • Rheumatoloogiga konsulteerimise liigeste poletik
  • Pakendi salvid liigesevalu

Surmasaanud eraisikute arv oli ka suhteliselt väga väike, kuna sakslaste kohta puuduvad siin andmed. Niisiis oli väikese Tahkuna poolsaare vallutamiseks, mis on vaevalt kümnendik Hiiumaast, kulunud umbes samapalju Hurt harja laadimise ajal kui ülejäänud saare osale kokku. See on tõendiks Tahkuna kindlustuste süsteemi tugevusele kui ka venelaste vastupanu sitkusele, sest jõud võisid arvuliselt mõlemal pool enam-vähem võrdsed olla.

Vahe oli küll võitlustesse paisatud väeliikides. Sakslastel oli kasutada vähemal määral lennukeid, venelastel mitte, seevastu omasid venelased tankette ja pisut ratsaväge. Tahkunasse ja Lehtmale olid venelased kokku vedanud tohutul hulgal sõjamoona, mitmesuguseid kaupu ja toiduaineid. Olevat olnud isegi improviseeritud väike maa-alune haigla. See kõik langes nüüd võitjatele sõjasaagiks.

Vangide arvu Tahkunas võiks umbkaudu hinnata vähemalt kolmele tuhandele. Vangide hulgas aga ei leidunud ei komandant polkovnik Konstantinovit ega teisi juhtivaid vene sõjaväelasi. Samuti õnnestus saarelt põgeneda kompartei sekretäril Jakobsonil. Teatavasti loetakse Tahkuna poolsaare alistamispäeva ühtlasi Eesti vabastamise päevaks nõukogude võimu alt. Tõsi küll, väike Osmussaar polnud sel ajal küll veel "vormiliselt" vallutatud.

Kuid see - Hango lõunapoolne partner ja Soome lahe sulgemiseks mõeldud Vene "Gibraltari" Eesti-poolne kindlus - ei omanud enam mingit praktilist tähtsust Eesti kui terviku seisukohalt. Teadaolevail andmeil valmistuti Haapsalus Osmussaare vallutamiseks suurejoonelise kava alusel. Neid töid juhtis oberst Wagner. Kui siis lõpuks 6. Venelased olid siit aegsasti lahkunud.

  1. Я очень устала.
  2. Я очень тебя люблю.
  3. Итак, вы собрались в путь.
  4. Liigeste allergilised haigused
  5. Еще один вопрос о наших октопауках-экспертах, - проговорил Макс, отпивая квазикофе.

Hiidlased kodusaart vabastamas Heino Mähe, Hiiumaa Omakaitse organiseerija ja Käina kompanii ülem Töötasin sellal juba Haapsalus Lääne maavalitsuse juures konsultandina. Et mobilisatsioonist ja vangistusest vabanenud meeste toitlustamine ja majutamine oli tehtud ülesandeks maavalitsusele, siis lan-ges osa sellest tööst ka minule. Haapsalu Omakaitse juht Agu Talvar ja ltn. Artur Saaliste, kes oli minu koolivend, tegid mulle ülesandeks formeerida Hiiumaa meestest Hiiumaa Omakaitse.

Hakkasin selle tööga peale, kuna tundsin enamikku hiidlastest isiklikult. Saksa vastuluure juures teenivalt eestlaselt kapten Oltilt sain korralduse anda andmeid us-tavate meeste kohta Hiiumaal, kelle juurde võiks saata mehi raadiosaatjatega.

Riigiasutused ootavad tarneraskustesse takerdunud kirurgilisi maske

Selle ülesande täitmiseks saatsime Hiiumaale kaks meest saatejaamadega: saatejaama "Eva" Põhja-Hiiumaale ja teise, vist "Agu" - Lõuna-Hiiumaale, mis purjepaadil ka korralikult kohale jõudsid. Kasu nendest jaamadest aga palju ei olnud, kuna need läksid varsti rikki.

Venelaste arv Hiiumaal oli mul umbkaudselt teada u. Konsulendina ja "Liha-ekspordi" asemike kogu liikmena oli mulle ülesandeks tehtud venelaste lihaga varustamine ja selle kaudu sai mulle ka selgeks nende arv. Sõja ajal toodi Hiiumaalt ära u. Ka oli mul täpselt teada kindlustuste asukohad, kaevikud ja miiniväljad Lõuna-Hiiumaal, kuna tegin nendes piirkondades uudismaade ülevaatusi vabariigi lõpuaastatel.

Ja, mida ma ei teadnud, seda teadsid viimastena mobiliseeritud kohalikud hiidlased, keda ma vajaduse korral kpt. Olti juurde saatsin.

Nii olid sakslastel sel kombel olemas üsna täpsed andmed Hiiumaa kindlustuste kohta. Eriti täpsed olid need ette nähtud maabumiskohtadest - Popsirannast ja Küla külast Emmastes. Hiiumaa vallutamise eeltööd olid tehtud ja formeeritud ka Hiiumaa Omakaitse viie kom-paniiga.

Kärdla kompanii ülemaks jäi Lumiste nimeline, kes hiljem lühemat aega täitis ka Hiiumaa Omakaitse juhi kohustusi.

Artropaaty liigeste ravi

Hiljem aga selgus, et mees oli kommunist ja ta kõrvaldati omalt kohalt. Kõrgessaare kompanii juhiks määrati Laufeld, Pühalepa komp. Mähe ja Emmaste komp. Remmelg, - kõik hiidlased ja aukraadilt allohvitserid. Pärast Saaremaa vallutamist sain ühel päeval Omakaitse staabist korralduse Hiiumaa dessandist osavõtmiseks Käina ja Emmaste kompaniiga, kusjuures leitn.

Saaliste lubas ise ka kaasa tulla, mida ta ka tegi. Kahjuks oli aga keegi maakonna ülemus eelmisel päeval saatnud osa mehi maale rehtesid peksma ja neid mehi ei jõutud enam tagasi kutsuda.

Dessandist osavõtmiseks oli seega kahes kompaniis kokku ainult meest. Asusime teele autodega üle Virtsu ja Muhu Saaremaale Leisi.

Liigesevalu parast jooksmist

Seal saime saksa sõjaväe varustuse ja relvastusena venelastelt saagiks saadud relvad. Seadsime korda oma üksuse eelseis-vaks dessantoperatsiooniks. Kivi ja keegi kapten. Viimase nime ma enam ei mäleta. Kuna dessant oli kavatsetud Emmastesse kahelt poolt, siis määrasin Emmaste komp.

Remmelga juhtimisel minema üle Kihelkonna Küla randa, kuna Käina komp. Käina komp. Võigemasti juhtimisel jäi rügemendi staabi juurde ja need mehed maabusid alles järgmisel päeval lõuna paiku koos saksa rüge-mendiga Sõru sadamas.

Kärdla ja Kõrgessaare kompaniide mehed said aga endile "eriülesande": need pidid kalapaatidega sõitma Hiiumaa põhjaranniku vetes edasi-tagasi, propsid püsti paadis ja pidid niiviisi venelaste tähelepanu enestele meelitama, et venelased koondaksid oma vägesid vastassuunas.

Eestlasi oli esimese maabumislainega kaasas 86 meest. Ilm oli võrdlemisi vaikne ja ilus paari kraadi külmaga. Esimesed sügisvirmalised valgustasid kogu öö taevast, mida paljud Austriast päritolevad Haiget uhist vasakul tera nägid esimest korda elus. Täpselt 24 a. Olin sellal 4-aastane ja mäletan seda selgesti, kuna minu isatalu asus mere ääres. Rannajoone paistma hakkamisel hüppasime väikestesse mootorpaatidesse ja sõit läks seni, kuni paat liivasele põhjale kinni jäi.

Paatidest hüppasime põlvini ulatuvasse külma vette ja sumasime niiviisi randa, paukugi laskmata, ja peitusime tihedasse rannaroogu. Venelasi vastas Hurt harja laadimise ajal olnud ja see oli meile õnneks. Rannal ja vees oleks lahingu vastuvõtt osutunud väga raskeks. Kaldale jõudes korraldasime oma üksused ja rännak kodusaare vabastamiseks algas.

Enne Emmaste - Käina maanteele jõudmist kohtasime kolme veoautot, mis olid laaditud punaväelastega. Meie rünnak tuli venelastele üllatusena ja nad alistusid. Esimene kokkupõrge sakslastel punastega oli alles Emmaste - Nõmmel, 8 km. Tulevahetusel sai surma üks sakslane ja mõned haavata.

Liikusime rünnakukorras ja rivis piki Käina-Emmaste maanteed Emmaste poole. Meie ees liikus edasi Saaremaalt antav kahurväe toetustuli ja ülevalt külvasid saksa pommitajad pommidega ja pardarelvade tulega üle eesolevaid metsatukki.

Punaste lennuväge meie tegevuses ei näinud. Üks saksa kompanii sammus piki mereranda Sõru suunas, teine mööda maanteed suunaga Käinasse, kuna meie liikusime Sõru poole. Lõunaks oli Sõru sadam juba vallutatud ja sinna hakkasid maabuma rügemendi peajõud koos raskerelvadega.

Meie ainsaks raskerelvaks oli üks 75 mm kahur, mida esimesel päeval saime kasutada ainult Hindu kindluse vallutamisel, kus leidis aset esimese päeva tõsiseim lahing. Küla randa maabunud pataljon lõikas ära Emmaste-Kõrgessaare maantee Nurstes ja nii oli Hurt harja laadimise ajal osa Emmaste vallast esimese päeva õhtuks juba vaba. Teisel päeval olid juba ägedad lahingud Nurstes, Käinas jm. Aamisepp ja raskesti haavata Käina komp.

Viimane ja otsustav lahing leidis aset Põhja-Hiiumaal, Tahkunas, kuhu kommunistid olid end kindlustanud miiniväljade taha. Mõnetunnilise kahurite turmtule ja saksa sööstpommitajate töö tulemusena oli tee viimaks ka sinna vaba.

Remmelgas Selleks päevaks oli määratud operatsioon Siegfried Hiiumaa vallutamise algus. Umbes kella 5. Kõik tulistamistegevusest vabad mehed kogunesid mere äärde ja pingutasime vaadata Hiiumaa poole, mis sinetas meile üle Soela väina. Läbi käärpikksilma nägime Emmastet.

Eestlaste kaotused Hiiumaa vabastamisel olid: üks surnu ja kolm haavatut. Sakslased kaotasid surnutena u. Sakslaste suuri kaotusi põhjustasid tundmatutele miiniväljadele sattumised. Venelastel oli langenuid u. Emmastes tapsid kommunistid 13 kohalikku elanikku. Lahingutes osutasid silmapaistvat tublidust leitn. Saaliste, allohv.

Leivat, allohv. Arvid Vesmes. Kuna, ma polnud veel näinud neid mehi, kes mu kodusaare rahvale nii palju pisaraid ja kannatusi olid valmistanud, siis keeldusin haiglasse minemast ja jäin ravile Emmaste komp.

Remmelga tallu, kus ma juba mõne päeva pärast oma voodi ees sain näha neid mehi, kes võlgnesid selgitust oma tegude eest kommunistide võimutsemise ajal. Nad kõik tunnistasid oma teod üles. Pärast kahenädalast lamamist olin juba nii tugev, et võisin lahtistest haavadest hoolimata kepiga longates käia ja uuesti asuda Käina jsk.

Ja tööd oli tohutult palju. Inimeste saba, oli alaliselt vastuvõturuumi ukse taga. Võõrandatud maade tagastamised ja muud küsimused vajasid korraldamist. Samuti nõudis kompanii juhtimine, toimkondade määramine, metsade kammimine ja kommunistide vangistamine jne.

Detsembris pidin minema haiglasse, et lasta metallikilde käeluust välja opereerida. Kompanii suurus oli selleks ajaks tõusnud juba mehele, keda minu äraolekul juhtis allohv. Meie kasutuses oli kolm Hurt harja laadimise ajal ja mehed olid varustatud igasuguste kergerelvadega.

Kohe pärast minu haiglasse minekut oli tulnud Hiiumaa kohaliku saksa välikomandandi juurde keegi leitn. Palm, kelle soovil komandant andnud käsu Omakaitse likvideerimiseks ja relvade äratoomiseks. Relvi vajanud leitn. Palm formeeritava Sama leitnant läks selle pataljoniga idarindele ja olevat langenud Stalingradi rindel. Mõni kuu hiljem saadeti Hiiumaale leitn.

Richard Saaliste, kes oli saanud ülesandeks uuesti organiseerida Hiiumaa Omakaitset. See ka teostus, kuid meeste vaimustus oli lahtunud ja osavõtt sellest polnud enam nii elav.

Hiiumaa Omakaitse töötas sellisel kujul kuni Richard Saaliste. Minu mällu on Hurt harja laadimise ajal. Saaliste jäänud tulise eesti isamaalasena. Tartu koolipoistega Eesti saari vabastamas E. Silm Tartu maanteed mööda Raskete lahingupäevade ja ootuse pinge leiab lahendust pisarates, suudlustes, kallistustes, kingituste ja lillede jagamises.

Kesklinnas ei märka me tule- või purustuste jälgi. Küll aga jätavad majad troostitu ja vanglaliku mulje. Seda tekitab aknaklaaside kleepimine diagonaalselt ristuvate paberiribadega.

Ma ei tea, kui palju selline võte päästis Tallinna majade aknaid pommituse õhusurvest, kuid vangla mulje jäi küll igast majast. Ja vanglaks olid need majad olnud kümnetele tuhandetele tallinlastele Tallinna ümber keenud lahingute ajal kindlasti.

  • Я имела в виду другое: просто мне показалось, что кроме вас двоих там никто не жил.
  • Mida teha vanemate liigestega
  • После короткого перерыва мы продолжим наш путь во второй круг.
  • LOPP RIIK TRAUMA
  • Tula liigeste ravi

Meie rühma peatuskohaks saab Kaupmehe tän. Et meie eesmärk, pealinna vabastamine, oli teoks saanud, ehkki meiepoolse väikese panusega, loeb osa rühma liikmeid oma ülesande lõpetatuks. Umbes kaks kolmandikku aga soovib oma võitlust jätkata kuni kodumaa täieliku vabastamiseni. Viibin Meie eesmärgiks on täiendada oma relvastust kui ka olemasolevat ümber vahetada paremate vastu. Valikuvõimalused on piiramatud. Meie tegevust jälgib eemalt pikk, atleedikehaga, tugeva kotkanina ning tumedate silmade-ga eesti nooremleitnandi vormi kandev sõjaväelane.

Ühe meie vaidluse puhul vene automaat-püssi otstarbekuse üle astub ta meie juurde, et järele pärida meie kavatsusi. Nagu selgub, on tegemist endise eesti sõjaväe suusatamismeistri ja pioneerpataljoni ohvitseri n. Edvard Hurtiga. Ta jutustab, et on punaarmeest ära hüpanud Võrus oma üksuse viimisel Venemaale.

Oli ennast metsas varjanud kuni sakslaste tulekuni ning siis saksa Rügemendi ülema poolt olevat nüüd tehtud temale ettepanek oma kodulinnas Tallinnas moodustada vabatahtlike rühm ning jätkata võitlust endises väeosas kuni Eesti täieliku vabastamiseni.

Kuuldes, et oleme Tartust ja juba kaks kuud sõjateekonda tallanud ning et soovime seda teekonda veel jätkata, teeb ta meile ettepaneku temaga liitumiseks. Oleme sellega nõus. Hurt tuleb meiega koos rühma peatuskohta, kus toimub nõupidamine.

Kaks kolmandikku poistest soovib kaasa tulla. Osa nooremaid ja sõidavad tagasi Tartu. Minu õde tahab ka ülejäänud Hurt harja laadimise ajal kaasa teha, kuid leitn. Hurt teeb talle selgeks, et nüüdsest peale moodustame kindla sõjalise üksuse regulaarväe koosseisus, mispärast pole enam võimalik õde oma koosseisus pidada.

Õde lahkub rühma juurest meie kõikide parimate tänuavalduste ja õnnesoovide saatel. Rühma täienduseks saame lahkunud kaaslaste asemele kümmekond uut meest. Osa neist on saarlased, kaks on hiidlased. Meie rühmavanemaks saab mereväelane, maat August M. Sama päeva õhtuks on rühm saanud uue saksa sõjaväe varustuse ja relvastuse, välja arvatud kuulipildujad, millised jäävad vene omad, iga jao peale üks.

Hurti ja Vogelsang 7. Staffenski koosseisu IV rühmana. Tallinnast lahkume Hiljem, kui juba oleme saartelt tagasi, anname selle üle ta õigele omanikule, Tallinna linnavalitsusele. Teel möödume oma pataljoni osadest, kes Tallinnast enne meid olid välja marssinud. Ristil saame uue korralduse liikuda Koluvere mõisa, kus on ette nähtud pataljoni ööbimine.

Seda täiendavad omalt poolt sööstpommitajad. Ette- valmistav tuli on niivõrd intensiivne, et on raske eraldada üksikute mürskude lõhkemist. Kogu rinne sarnaneb podisevale pudrupajale. Kuid ka venelaste tõrjetuli on väga intensiivne.

Esimene jalaväe rün-nak variseb kokku peamiselt venelaste raskekuulipildujate tules juba selle esimeses faasis. Korduvalt kutsutakse välja kahurväe uusi tulelööke. Alles lõuna paiku õnnestub ühel kompa-niil mõninga leegiheitjaga eelnim. Schultzega eesotsas vene kaitsesse kiilu ajada, millist saavutust asutakse kohe arendama.