Turgi liikide haigused, Kõrbesebra – Vikipeedia

Linna ala põliselustik Põliselustikku säilub linnas vähe, eelkõige vaid kõige vastupidavamad salumetsa liigid, kes on sageli "poolumbrohud" naat. Hiljuti on uurijad välja pakkunud hoopis mõtte, et triipudel on sotsiaalne funktsioon ja need soodustavad paarilise leidmist. Närilised võivad süüa peaaegu kõiki kultuurtaimi hiirlased - juttselg- ja pisihiir eelistavad teri, hamsterlased - uruhiired ja mügri lepivad mahlakamate taimede osadega - risoomid, juured, koor ja lehed.

Ajalugu[ muuda muuda lähteteksti ] Varaseimad teraviljakasvatusele viitavad leiud pärinevad aastast —10 eKr.

Hiljutised botaanilisedgeneetilised ja arheoloogilised uuringud on välja toonud väikese teraviljakasvatuse tuumikala Eufrati ja Tigrise ülemjooksul tänapäeva Süüria põhjaosas ja Türgi kaguosas. Inglismaale ja Skandinaaviasse jõudis ta eKr ja Hiinasse eKr. Müütide järgi pärines nisu Sitsiiliast Henna nurmedelt. Theophrastos kirjeldas ohtelist suvinisumillest hiljem aretati talinisu.

• ANTROPOGEENSED KOOSLUSED
• Itaalia peaminister nimetas Türgi presidenti diktaatoriks | Välismaa | ERR
• Nisu – Vikipeedia
• Haigused ja kahjurid Ave Visnapuu 'Aladdin's sun'.
• Triibud Kõrbesebra koljuluustikesijalg eestvaates ja külgvaates Kõrbesebra on suurim looduses elav hobuslane.
• Mille patud on liigeste haigustele antud
• Liilia – parajalt pirtsakas. Haigused ja kahjurid | askala.ee
• Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vaheline vabakaubandusleping – Riigi Teataja

Vilja kasutati toiduks harilikult jahvatatult, mõnikord ka teradena. Kreeka ei suutnud ise oma viljavajadust rahuldada ning sellepärast veeti seda Sitsiiliast See juua valu liigestes Musta mere äärest sisse, vahetades seda eeskätt keraamika vastu. Hiljem veeti seda sisse Sitsiiliast ja eriti Egiptusest.

Üks esimesi neist oli kündminemis võeti kasutusele umbes eKr ja toimus peamiselt hobuse abil.

Site wide poll

Nii sai seemneviljaks valida kõige suuremad seemned. Kasutusele on võetud erinevaid väetisimis taimedele täiendavaid toitaineid annavad. Viimastel sajanditel on nisu saagikuses toimunud hüppeline Turgi liikide haigused. Keskaegsel Inglismaal pidid talupojad veerandi saagist uueks seemneks kõrvale panema. Selle põhjuseks oli nii säilitustingimuste paranemine, saagikuse suurenemine kui seemnete parem idanemisvõime.

Navigeerimismenüü

Kuni Metsikul nisul varisesid seemned pärast küpsemist viljapeast ise välja. Kodustamise käigus püüti sellest omadusest vabaneda, et võimalikult vähe teri kaotsi läheks. Selle tulemusena tänapäevastel nisusortidel terad ise Turgi liikide haigused õieti välja ei kukugi, mistõttu nad ei ole võimelised ise paljunema. Nisu narmasjuurestik areneb 3—4 idujuurest.

Kõrre pikkus on tavaliselt 60—80 cm. Lehtedel on lehetupplehelaba ja karvased kõrvakesed. Õisikud koosnevad peast, lülilisest peateljest ja kahe liblega pähikutest.

Sarnased artiklid

Pähikus on 3—5 õitmida ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Õitel on emakas ja 3 tolmukat. Nisu viljadeks on terad.

Sellest aretatud liigid ja sordid on üldiselt suurema kromosoomide arvuga, tetraploidsed ja heksaploidsed.